Sõna jaanipäev on esmakordselt kasutanud Joachim Rossihnius 1632. aasta lõunaeestikeelses katekismusetõlkes. Kristlikus traditsioonis on jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev. Põhjaeestikeelsetes kiriklikes tekstides Johannese nime tavaliselt ei eestipärastatud, aga lõunaeestikeelses kirikukirjanduses kasutati varianti Jaan. Näiteks 1686. aasta Wastses Testamendis on Johannese asemel järjekindlalt Jaan, seega ka Jahn se Ristja (= Ristija Johannes), Jahni Awwaldamisse Rahmat (= Johannese ilmutusraamat). 1715. aasta põhjaeestikeelses Uues Testamendis on siiski Lk 1:57jj pealkiri Ewangel: Johañese Ristja ehk Jani Päwal ning samamoodi on ka 1739. aasta Piiblis. Thor Helle dialoogidest (1732) ning Hupeli "Lühikesest õpetusest" (1766–1767) tuleb välja, et juba 18. sajandil võis öelda lihtsalt enne jaani, pärast jaani, jaani ajal – ilma päev-sõna lisamata. Juuni nimetuse jaanikuu esitab esmakordselt Heinrich Göseken oma grammatikas (1660). Gösekeni järgi võis jaanikuu asemel öelda ka pärnakuu (pärna õitsemisaja järgi). ♦ Eesti keeles on mitmeid jaani-nimelisi taimi. Tekstides, mis on avaldatud enne 19. sajandi I poolt, need kuigivõrd esile ei tule. Sakslased tundsid eestikeelseid taimenimetusi üsna halvasti. Probleemiks oli ka see, et Eesti eri paigus varieerusid taimenimetused suuresti. Segaduste vältimiseks on näiteks O. W. Masing ja J. V. Jannsen oma kirjutistes esitanud eestikeelse nimetuse järel sulgudes ka saksakeelse või siis kasutanudki ainult saksakeelset nimetust. Jannsen isegi põhjendas seda Pärnu Postimehes:
26. juuni 1927. a Postimehes on kirjeldatud jaaniõnneheina (Erigeron acer), jaanilille (Melampyrum nemorosum, kuupäevarohi, härghein), jaanikanni (Primula farinosa, pääsusilm), jaanikakart (Chrysanthemum). Eks ole juba nende neljagi puhul näha taimenimetuste varieeruvus. Wiedemanni sõnastikus (1893) on Melampyrum nemorosum hoopis jaanirohi ja Primula farinosa jaanilill, aga ka Erigeron acris on Wiedemannil jaanirohi. Vestring ja O.W. Masing nimetavad jaanirohuks naistepuna. Neid võib olla mõjutanud saksa Johanniskraut 'naistepuna' – sõna-sõnalt tõlkides Johannese ehk Jaani rohi. Ühe legendi järgi tekkinud Johanniskraut ehk Johannese rohi nõnda: kui Ristija Johannese pea toodi kandikul Herodese tütrele, langenud maha verepisarad, millest võrsunud jaanirohi. Eestis õitseb naistepuna juulis-augustis, mitte juunis, ent kui nimetus on sakslastelt üle võetud, siis ei pruugigi see olla seotud taime siinse õitsemisajaga. Mis taim on Gösekeni sõnastiku (1660) jaanirohi, ei saa nimetuste varieeruvuse tõttu üheselt kindlaks määrata.
|
Tähendused ja näitelausedSaksad külwawad need kordebendikti semed kewwade omma rohho aedas, Jani aial noppiwad nemmad need suremad lehhed ärra mis penikesseks taukatakse kui nemmad kuiwad on, se juur jääb seisma muist lehtedega, siis saab süggisi semet mis teisel aastal jälle woib külwada. (Hupel 1766-1767) SõnaühendidjaaninädalSesamma koggodus on igga Jani näddalal kous (O. W. Masing 1825) jaanikuu 'juuni'Minnewal Jani kuul sai aasta, et Ila küllas, Malla wallas, ja Niggula kihhelkonnas Allutagguse maal, üks naene leiwa ahju pühkis; ahjoluda ämbrisse kastis; ja tedda räästa panni. Mitte pool tundigi pärrast sedda, olli tullukene lahti, ja põlles seäl märka sures küllas, peäle 90 kattust ärra. (O. W. Masing 1821) jaanipäevKui sa paasto kuus mets-püüd sedda wisi sisse panned, siis sa neid Jani päwani ja weel kaueminne woid hoida. (Lithander 1781) jaanituliSe suur, ja uhke kirrik [= Tartu toomkirik] sai sedda wisi õtsa: ollid innimessed Jani tuld teinud; ennast wässitanud, ja tuld mitte ärrakustutanud. Öe ajal tõusis kange tuul; ajas tuld kattuste peäle, ja nenda läks lin ja kirrik põllema. (O. W. Masing 1921) jaaniõied 'naistepuna õied'Leota keik need rohhud ja tistilleri neid siis 4 kanno winaga, mis nissust ja kaerast, pool kummagist, pölletud on. Saab se tistilleritud, siis panne Jani öisi senna sisse et ta illusat Koläri saab. (Lithander 1781) Esmaesinemus1632Iahni peiwall: O Iggawene, Weggiwene ninck Armoline Iumal, ken sina meile lebbi se Ristja Iohannesse se eucke Iumala Lamba, kumb se ilma Pattu kannab, ollet lascknut tunnista ninck näita ... (Rossihnius 1632) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660S. Jacops / Johans / Peters Kraut / Jakobi / Jahni / Petri Rocht. Vestring 1720–1740Jaan G ni. Johann. Jani Kirrik die Kirchen zu St. Johañis Janipääw Johañistag. Janirohhud Johañiskraut Janikessed kleine rothe Blümchen. Jani rohto s.[vt] Naiste punna. Johannis Kraut Thor Helle 1732— Hupel 1818jaan, i, Johann, Johannes. jani k.[kirik] Johannis K.[Kirche] – janiko tulli Johannisfeuer r.[Tallinna k] Masing 1831Janirohhi, Johanniskraut, Hypericum quadrangulare. Wiedemann 1893Jāń G. Jāni 1) männl. Name, jānik G. jāniku Johannisfeier, jānikene G. Jānikeze Dimin. von Jāń, Jānikeze’ (d) rothe Primel (Primula farinosa L.). jāniste-tuli G. tule Johannisfeuer. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: piiblitõlge, lõunaeesti keel, põhjaeesti keel, taimenimetusedSisu viimati muudetud 26/06/2021Külli Prillop |