jaan, jaanipäev

Saksad külwawad need kordebendikti semed kewwade omma rohho aedas, Jani aial noppiwad nemmad need suremad lehhed ärra mis penikesseks taukatakse kui nemmad kuiwad on, se juur jääb seisma muist lehtedega, siis saab süggisi semet mis teisel aastal jälle woib külwada. (Hupel 1766-1767)
'Saksad külvavad ohaka seemet kevadel oma aias, jaani ajal nopivad nad ära suuremad lehed, mis tehakse peeneks, kui nad on kuivad. Juur jääb muist lehtedega seisma, siis saab sügisel seemet, mida võib järgmisel aastal jälle külvata.'

jaaninädal

Sesamma koggodus on igga Jani näddalal kous (O. W. Masing 1825)
'See kogudus on igal jaaninädalal koos'

jaanikuu 'juuni'

Minnewal Jani kuul sai aasta, et Ila küllas, Malla wallas, ja Niggula kihhelkonnas Allutagguse maal, üks naene leiwa ahju pühkis; ahjoluda ämbrisse kastis; ja tedda räästa panni. Mitte pool tundigi pärrast sedda, olli tullukene lahti, ja põlles seäl märka sures küllas, peäle 90 kattust ärra. (O. W. Masing 1821)
'Mineval jaanikuul sai aasta, kui Iila külas Malla vallas Nigula kihelkonnas Alutagusemaal üks naine leivaahju pühkis, ahjuluua ämbrisse kastis ja räästasse pani. Vähem kui poole tunni pärast oli tuli lahti ja põles seal üsna suures külas rohkem kui 90 katust ära.'

jaanipäev

Kui sa paasto kuus mets-püüd sedda wisi sisse panned, siis sa neid Jani päwani ja weel kaueminne woid hoida. (Lithander 1781)
'Kui sa paastukuul metspüüd sedaviisi sisse teed, siis võid neid säilitada jaanipäevani ja veel kauemgi.'

jaanituli

Se suur, ja uhke kirrik [= Tartu toomkirik] sai sedda wisi õtsa: ollid innimessed Jani tuld teinud; ennast wässitanud, ja tuld mitte ärrakustutanud. Öe ajal tõusis kange tuul; ajas tuld kattuste peäle, ja nenda läks lin ja kirrik põllema. (O. W. Masing 1921)
'See suur ja uhke kirik sai sedaviisi otsa: olid inimesed jaanituld teinud, ennast väsitanud ja jätnud tule ära kustutamata. Öösel tõusis kange tuul, puhus tule katustele ja nõnda läks linn ja kirik põlema.'

jaaniõied 'naistepuna õied'

Leota keik need rohhud ja tistilleri neid siis 4 kanno winaga, mis nissust ja kaerast, pool kummagist, pölletud on. Saab se tistilleritud, siis panne Jani öisi senna sisse et ta illusat Koläri saab. (Lithander 1781)
'Leota kõiki neid rohtusid ja siis destilleeri neid 4 kannu viinaga, mis on põletatud nisust ja kaerast, pool kummastki. Kui see on destilleeritud, pane jaaniõisi sinna sisse, et ta ilusa värvi saaks.'

1632

Iahni peiwall: O Iggawene, Weggiwene ninck Armoline Iumal, ken sina meile lebbi se Ristja Iohannesse se eucke Iumala Lamba, kumb se ilma Pattu kannab, ollet lascknut tunnista ninck näita ... (Rossihnius 1632)
'Jaanipäeval: Oo igavene, kõigeväeline ning armuline Jumal, kes Sa meile läbi Ristija Johannese oled lasknud tunnistada ja näidata selle õige Jumala Talle, kes kogu maailma patu ära kannab ...'

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

S. Jacops / Johans / Peters Kraut / Jakobi / Jahni / Petri Rocht.

Vestring 1720–1740

Jaan G ni. Johann.
Jani rohto Johannis Kraut

Jani Kirrik die Kirchen zu St. Johañis
1) in Harrien, 2) in Jerwen, 3) im Oberpahlschen, 4) im Fellinschen und 5) auf der Insel Ösel.

Janipääw Johañistag.

Janirohhud Johañiskraut

Janikessed kleine rothe Blümchen.

Jani rohto s.^[vt] Naiste punna. Johannis Kraut

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

jaan, i, Johann, Johannes.

jani k.^[kirik] Johannis K.[Kirche] –
„m.^[mõis] Johannishof im D^[Tartu]
„ku der Junius.
„marri Johannisbeere. r.^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]}
„pääw. r.^{[Tallinna k]}„päiw. d.^{[Tartu k]} Johannistag od. Fest.
„punnad Johannisblumen. r.^{[Tallinna k]}
„rohhi Johanniskraut; Tag und Nacht. Kr.^[Kraut] r.^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]}

janiko tulli Johannisfeuer r.^{[Tallinna k]}

Masing 1831

Janirohhi, Johanniskraut, Hypericum quadrangulare.

Wiedemann 1893

Jāń G. Jāni 1) männl. Name,
Jāni-pä͜ew der 24. Juni,
Jānini bis zu Johannis,
Jāni-tuli, Jānist-t. Johannisfeuer,
ilm-Jāń Allerweltskerl, Hänschen in allen Gassen,
jobi-J. (d) Schwätzer,
muri-J. Tölpel;
2) Postillon (scherzw.?);
Jāni-lilled rothe Primel (Primula farinosa L.),
J.-punad Johanniskraut, Hartheu (Hypericum L.),
J.-rohi Berufkraut (Erigeron acris L.), Männertreu (Veronica Chamaedrys L.), bunter Wachtelweizen (Melampyrum nemorosum L.), kriechender Klee (Trifolium repens L.),
kāli-Jānid (W) Kalmus (Acorus Calamus L.).

jānik G. jāniku Johannisfeier,
lähme jānikule lasst uns zum Johannisfest gehen,
jāniku-tuli Johannisfeuer.

jānikene G. Jānikeze Dimin. von Jāń, Jānikeze’ (d) rothe Primel (Primula farinosa L.).

jāniste-tuli G. tule Johannisfeuer.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,02
18. sajandil - 0,08

a.om.
   ^{17. saj} Iahni
   ^18. saj Jani
a.os.
   ^18. saj Jani