härrastama

Tänapäeva kirjakeeles on härrastama tuletis omadussõnast härras ning tähendab ’härdaks tegema’. Sellises tähenduses härrastama vanades eestikeelsetes tekstides ei esine.

Heinrich Gösekeni sõnastikus (1660) on aga esitatud herrastama tähenduses ’halastama’ (saksa vaste sich erbarmen). Muudest allikatest seda sõna ei leia. Gösekenilt on verbi herrastama oma sõnastikku (1869, 1893) võtnud ka Wiedemann, tõlgendades Gösekeni ortograafia e-d ä-na – nii sai kõnealuse verbi siduda omadussõnaga härras ’tundlik, hale’ (Wiedemannil ilma h-ta: ärras ja ärrastama). Kui omadussõnast hale on tuletatud halastama, siis võib ka omadussõnast (h)ärras ’hale’ olla tuletatud (h)ärrastama ’halastama’. Selle tõlgenduse vastu räägib siiski asjaolu, et Göseken ise pole sõnale herras esitanud tähendust ’hale’, vaid hoopis ’tülgastus, tüdimus’.

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus)

Sich erbarmen / Armo andma / heitma / hallestama / herrastama. (Göseken 1660)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Abscheu (Eckel) hirm / herras / tüddi.
Sich erbarmen / Armo andma / heitma / hallestama / herrastama.
überdrus / (tüddi / herras / pahha meel.

Vestring 1720–1740

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

Wiedemann 1893

ärras G. ärda (ärda) mitleidig, kläglich, elend,
ä. mēľ Mitleid,
ärdaste nutma jämmerlich, bitterlich weinen.
ärrastama, -tan, -tada (G)[Gösekeni sõnastikust]sich erbarmen.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: arhaism
Sisu viimati muudetud 08/06/2023
Külli Prillop