hämm, hämmema, hämmendama, hämmetama

Hämm ’märg, niiske’ on lõunaeesti sõna, mis on esitatud ka ühes muidu põhjaeesti sõnavara kajastavas vanas allikas, nimelt Heinrich Gösekeni sõnastikus (1660). Tekstides omadussõna hämm ei leidu, küll aga on Johannes Gutslaffi käsikirjalises lõunaeestikeelses Vastse Testamendi tõlkes (1648–1656?) nimisõna hämme(n) ’niiskus’.

Samast tüvest on 17. sajandi lõunaeestikeelsetes tekstides kasutatud ka erinevaid verbe, mis kõik tähendavad ’niisutama, kastma’: Joachim Rossihniuse kirikukäsiraamatutes (1632) hämmema, Gutslaffi Vastse Testamendi tõlkes (1648–1656?) hämmendama, 1686. aasta Vastses Testamendis hämmetama.

Läänemaa praost Heinrich Gösekenil oli oma sõnastikku koostama asudes plaanis lisada kõigile sõnadele ka lõunaeesti vasted. Vajalikke teadmisi lõunaeesti keelest oli ta saanud Urvaste pastorilt Johannes Gutslaffilt, kes venelaste sissetungi eest Tartumaalt ära oli tulnud ja kelle tartukeelset piiblitõlget ning sõnastikku oli Göseken oma töös kasutada saanud. Plaanist tuli loobuda Gutslaffi surma tõttu. Gösekeni sõnastikus on mõnikümmend sõna, mis tänapäevaste murdekogude põhjal on ainult lõunaeestilised, aga Gösekenil need kuidagi eraldi täistatud pole. Nende sõnade omaaegse võimaliku laiema leviku kohta kindlad andmed puuduvad.

Tähendused ja näitelaused

hämme(n) 'niiskus'

Toine sadti Kivvi pähle, n. Kun se Kaswi, Koivi se erra, sep⌈er⌉rast eth temmal is olli Hemment. (EPAK: Gutslaff 1648–1656?)
'Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust.' (Lk 8: 6)

hämmema 'niisutama, kastma'

Ninck se Issand IEsus kähndis hendas se naisse pohle, ninck laus Simoni wasto: Näghet sinna, se naisse, Minna olle tulnut sinnu koa sisse, sinna ei olle minnule mitte wett andnut minnu jalgu möscke, sesinane enge om minnu jallat omma silmaweh kahn hemmenut, ninck omma pähjuhsite kahn kuiwanut. (Rossihnius 1632)
'Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.' (Lk 7: 44)

hämmendama 'niisutama, kastma'

N. t. kähndis hendast se naise pohle, n. Simonni w. Kas sa näget sedda naist? M. olle so Koddo sisse tulnut, S. ei olle mulle wette andnut minnu jalgude pähle; Seh enge om o⌈mm⌉ade Silma püssarade Kahn minnu Jallat hemmendanut n. o⌈mm⌉a päh hiuwsede kahn errakoivatanut (EPAK: Gutslaff 1648–1656?)
'Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.' (Lk 7: 44)

hämmetama 'niisutama, kastma'

Nink temmä kähnd henda se Naise pohle / nink üttel Simmoni wasta: Kas sinna näet sedda Naist? Minna olle sinno Kotta tulnu / sinna ei olle minno Jallule Wet andnu: Ent temmä om Silmi Weega minno Jalgu hämmetanu / nink omma Päh Juhstega kuiwatanu. (Wastne Testament 1686)
'Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.' (Lk 7: 44)

Sõnaühendid

ära hämmendama

Saisis t. jalgude man taggan, itkis n. nacKas t. jallat errahemmenda silmapüssarade kahn, n. o⌈mm⌉a päh hiuwsede kahn Koivatis t. nem. erra anni t. jalgulle Suht, n. salvis nem. se kalli salvi Kah. (EPAK: Gutslaff 1648–1656?)
'ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.' (Lk 7: 38)

Esmaesinemus

1632

ninck astis taggast temma jaljude mannu, ninck itkis, ninck nacksi temma jalju hemmema omma silma weh kahn, ninck omma päh juhsitte kahn kuiwama, ninck andis suhd temma jalladelle, ninck salwis neid Salwi kahn. (Rossihnius 1632)
'ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.' (Lk 7: 38)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

naß hemme

Göseken 1660

Nas / (Feucht) neps / hemme / nijhsck.

Vestring 1710–1730

Häm Naß [Tartu k]
Hämmätama Befeuchten [Tartu k]

Thor Helle 1732

Hupel 1818

hämmama feucht machen. d.[Tartu k]
[h]ämmetama befeuchten, benetzen. d.[Tartu k]
hämmetus od. hämmetaminne Befeuchtung; Feuchtigkeit. d.[Tartu k]
hämmus Gewässer; Feuchtigkeit. d.[Tartu k]

Wiedemann 1893

hämm G. hämme (alt u. d)[vananenud, Tartu k] (hämme) nass, feucht.
hämmämä (d)[Tartu k] = hämmemä.
hämme G. hämme (d)[Tartu k] = hämm.
hämmekene G. hämmekeze (d)[Tartu k]Dimin. von hämm, etwas feucht.
hämmemä (d)[Tartu k], hämmetämä (hämmämä, hametama) nass machen, anfeuchten, benetzen, befeuchten.
hämmetüs G. hämmetüze (d)[Tartu k]Befeuchtung, Feuchtigkeit; – Milchtunke.
hämmüs G. hämmüze (d)[Tartu k]Feuchtigkeit.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

hämmema

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,04
18. sajandil - 0,00

Vormistik

hämme(n)

a.os
   17. saj hemment

hämmema

ma-tegevusnimi
   17. saj hemmema
nud-kesksõna

   17. saj hemmenut

hämmendama

da-tegevusnimi
   17. saj hemmenda
nud-kesksõna

   17. saj hemmendanut

hämmetama

ma-tegevusnimi
   17. saj hämmetäma
nud-kesksõna

   17. saj hämmetanu

Teemad: lõunaeesti keel
Sisu viimati muudetud 18/08/2021
Külli Prillop