hämm, hämmema, hämmendama, hämmetama

hämme(n) 'niiskus'

Toine sadti Kivvi pähle, n. Kun se Kaswi, Koivi se erra, sep⌈er⌉rast eth temmal is olli Hemment. (Gutslaff 1648–1656?)
'Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust.' (Lk 8: 6)

hämmema 'niisutama, kastma'

Ninck se Issand IEsus kähndis hendas se naisse pohle, ninck laus Simoni wasto: Näghet sinna, se naisse, Minna olle tulnut sinnu koa sisse, sinna ei olle minnule mitte wett andnut minnu jalgu möscke, sesinane enge om minnu jallat omma silmaweh kahn hemmenut, ninck omma pähjuhsite kahn kuiwanut. (Rossihnius 1632)
'Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.' (Lk 7: 44)

hämmendama 'niisutama, kastma'

N. t. kähndis hendast se naise pohle, n. Simonni w. Kas sa näget sedda naist? M. olle so Koddo sisse tulnut, S. ei olle mulle wette andnut minnu jalgude pähle; Seh enge om o⌈mm⌉ade Silma püssarade Kahn minnu Jallat hemmendanut n. o⌈mm⌉a päh hiuwsede kahn errakoivatanut (Gutslaff 1648–1656?)
'Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.' (Lk 7: 44)

hämmetama 'niisutama, kastma'

Nink temmä kähnd henda se Naise pohle / nink üttel Simmoni wasta: Kas sinna näet sedda Naist? Minna olle sinno Kotta tulnu / sinna ei olle minno Jallule Wet andnu: Ent temmä om Silmi Weega minno Jalgu hämmetanu / nink omma Päh Juhstega kuiwatanu. (Wastne Testament 1686)
'Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.' (Lk 7: 44)

ära hämmendama

Saisis t. jalgude man taggan, itkis n. nacKas t. jallat errahemmenda silmapüssarade kahn, n. o⌈mm⌉a päh hiuwsede kahn Koivatis t. nem. erra anni t. jalgulle Suht, n. salvis nem. se kalli salvi Kah. (Gutslaff 1648–1656?)
'ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.' (Lk 7: 38)

1632

ninck astis taggast temma jaljude mannu, ninck itkis, ninck nacksi temma jalju hemmema omma silma weh kahn, ninck omma päh juhsitte kahn kuiwama, ninck andis suhd temma jalladelle, ninck salwis neid Salwi kahn. (Rossihnius 1632)
'ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.' (Lk 7: 38)

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

naß hemme

Göseken 1660

Nas / (Feucht) neps / hemme / nijhsck.

Vestring 1720–1740

Häm Naß ^{[Tartu k]}

Hämmätama Befeuchten ^{[Tartu k]}

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

hämmama feucht machen. d.^{[Tartu k]}

[h]ämmetama befeuchten, benetzen. d.^{[Tartu k]}

hämmetus od. hämmetaminne Befeuchtung; Feuchtigkeit. d.^{[Tartu k]}

hämmus Gewässer; Feuchtigkeit. d.^{[Tartu k]}

Wiedemann 1893

hämm G. hämme (alt u. d)^{[vananenud, Tartu k]} (hämme) nass, feucht.

hämmämä (d)^{[Tartu k]} = hämmemä.

hämme G. hämme (d)^{[Tartu k]} = hämm.

hämmekene G. hämmekeze (d)^{[Tartu k]}Dimin. von hämm, etwas feucht.

hämmemä (d)^{[Tartu k]}, hämmetämä (hämmämä, hametama) nass machen, anfeuchten, benetzen, befeuchten.

hämmetüs G. hämmetüze (d)^{[Tartu k]}Befeuchtung, Feuchtigkeit; – Milchtunke.

hämmüs G. hämmüze (d)^{[Tartu k]}Feuchtigkeit.

10 000 tekstisõna kohta

hämmema

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,04
18. sajandil - 0,00

hämme(n)

a.os
   ^17. saj hemment

hämmema

ma-tegevusnimi
   ^17. saj hemmema
nud-kesksõna
   ^17. saj hemmenut

hämmendama

da-tegevusnimi
   ^17. saj hemmenda
nud-kesksõna
   ^17. saj hemmendanut

hämmetama

ma-tegevusnimi
   ^17. saj hämmetäma
nud-kesksõna
   ^17. saj hämmetanu

Rossihnius (1632) eL
Wastne Testament (1686) eL (EPAK)