batsillus, batsill

Sõna batsill, esialgu küll ladinapärasemal kujul batsillus (ladina bacillum 'kepike'), jõudis eesti keelde Heinrich Hermann Robert Kochi avastusi kajastavate kirjutiste kaudu 1880ndatel.

Ado Grenzsteini „Eesti sõnastikus“ (1884) on batsillus märgitud kui võõras ja halb uus sõna, mille asemele oleks vaja paremat. Tekstides on kasutatud koolera-seeme, Grenzstein pakub koolera-idu, aga need seostasid batsilli esmajoones taimedega ja liialt kooleraga ega tulnud kasutusele.

us-lõpp püsis selles sõnas muude sarnaste sõnadega võrreldes suhteliselt kaua. Algselt us-lõpulistena olid kasutusel näiteks akadeemikus, koomikus, kriitikus, muusikus jne. Ettepaneku us-lõpust üleüldiselt loobuda tegi Johannes Aavik (vt Aavik 1912: 471), aga batsill ja batsillus on paralleelselt esitatud veel 1925. a õigekeelsussõnaraamatuski.

Tähendused ja näitelaused

Kas tema loomade wõi taimeriiki tuleb arwata, see on raske ütelda, sest looma- ja taimeriigi piiri ei wõigi selgeste tõmmata ja kuri batsillus põrmitseb just selle piiri pääl. (Oleviku Lisaleht, 7. juuli 1884)
Kochi uurimise järele on see kõige tähtsam, et tiskuse bacillus edasi kantaw, ühe asja pealt teise peale üleminew ja külgehakkaw on. (Wirmaline, 20. august 1888)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

Grenzstein 1884

batsillus (Bacillus), pisikene kommasarnane elukas, ainult suurendawa klaasi all nähtaw, mis koolera-haigust etc. sünnitab; kolera-idu.

Wiedemann 1893

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

 

Teemad: rahvusvaheline sõna
Kirjandus
•Aavik, Johannes 1912. Keele kaunima kõlavuse poole. – Eesti Kirjandus 11–12, Eesti Kirjanduse Selts. Tartu, 465–498.
Sisu viimati muudetud 17/05/2023
Külli Prillop