|
Sõna batsill, esialgu küll ladinapärasemal kujul batsillus (ladina bacillum 'kepike'), jõudis eesti keelde Heinrich Hermann Robert Kochi avastusi kajastavate kirjutiste kaudu 1880ndatel. Ado Grenzsteini „Eesti sõnastikus“ (1884) on batsillus märgitud kui võõras ja halb uus sõna, mille asemele oleks vaja paremat. Tekstides on kasutatud koolera-seeme, Grenzstein pakub koolera-idu, aga need seostasid batsilli esmajoones taimedega ja liialt kooleraga ega tulnud kasutusele. ♦ us-lõpp püsis selles sõnas muude sarnaste sõnadega võrreldes suhteliselt kaua. Algselt us-lõpulistena olid kasutusel näiteks akadeemikus, koomikus, kriitikus, muusikus jne. Ettepaneku us-lõpust üleüldiselt loobuda tegi Johannes Aavik (vt Aavik 1912: 471), aga batsill ja batsillus on paralleelselt esitatud veel 1925. a õigekeelsussõnaraamatuski. |
Tähendused ja näitelausedKas tema loomade wõi taimeriiki tuleb arwata, see on raske ütelda, sest looma- ja taimeriigi piiri ei wõigi selgeste tõmmata ja kuri batsillus põrmitseb just selle piiri pääl. (Oleviku Lisaleht, 7. juuli 1884) Kochi uurimise järele on see kõige tähtsam, et tiskuse bacillus edasi kantaw, ühe asja pealt teise peale üleminew ja külgehakkaw on. (Wirmaline, 20. august 1888) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Grenzstein 1884batsillus (Bacillus), pisikene kommasarnane elukas, ainult suurendawa klaasi all nähtaw, mis koolera-haigust etc. sünnitab; kolera-idu. Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00
Teemad: rahvusvaheline sõna
Kirjandus
|