|
Alamsaksa keelest pärit sõna antvärk (keskalamsaksa hantwerk; vt ETY) teadaolev esmaesinemus on Friedrich Gustav Arweliuse „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramatus“, mis ilmus 1790. aastal. Eesti murretes tähendab antvärk ’ametimees (mõisas); käsitööline’, aga Arvelius on selle tähenduse väljendamiseks kasutanud liitsõna antvärgimees (Arweliusel hantwerkimees). Võimalik, et Arvelius lähtus saksa keelest. Ülemsaksa Handwerk tähendab ’käsitöö’ ja Handwerker ’käsitööline’. Keskalamsaksa hantwerk’i põhitähendus oli samuti ’käsitöö’ (MND HW I), aga selle sõnaga võidi viidata ka käsitööliskonnale (Schiller, Lübben 1876). Kohalikus saksa keeles näib Handwerk aga vähemalt mõnel pool olevat kasutatud ka tähenduses ’käsitööline; ametimees’, sest Christoph Clare käsikirjalises sõnastikus (1730) on vanasõna üts am̄eti mees saap eggän Paigan leibä vaste saksa keeles Ein Handwerk hat einen Güldenen Boden. Eesti keeles on antvärk’i tähenduses ’käsitööline; ametimees’ tarvitanud Otto Wilhelm Masing oma „Marahwa Näddala-Lehhes“ 1820ndatel. ♦ Arwelius ja Masing on antvärk kirjutanud saksapäraselt h-ga ning h-ga on see veel 1925. aasta „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatuski“, kuigi tegelik kasutus varieerus. |
Tähendused ja näitelausedÜks teekäia hantwerki mees, kes nenda rummalust märkis, olli neid ukkutand uskma, et nende kapstaaja tagga üks nisuggune rahha padda maas olleks, kus see monni tuhhat rubbla olleksid (Arvelius 1790) ... poos üks saksa hantwärk énnast ärra (O. W. Masing 1823) Kus kolm Tallinnlast kokku juhtuwad, sääl on ikka wähemast kuus seisust koos, sest pea et igal Tallinnlasel ikka wähemast kaks seisust on: 1) see, mille sees ta tõesti on ja 2) see, mille sees ta ennast wõõraste ees ütleb olewat. Nõnda on siin iga õpipoiss "antwärk," iga antwärk – saks, iga saks – suur saks, iga patsikandja – preili, iga noor räim – kilu. (Postimees, 20. okt 1890) Esmaesinemus1790Üks teekäia hantwerki mees, kes nenda rummalust märkis, olli neid ukkutand uskma, et nende kapstaaja tagga üks nisuggune rahha padda maas olleks, kus see monni tuhhat rubbla olleksid (Arvelius 1790) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Wiedemann 1893hant, in h.-lāger G. h.-lāgri Handlanger, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen, saksa laen, baltisaksa laen, sõnaalguse h
Kirjandus
|