antvärk

Alamsaksa keelest pärit sõna antvärk (keskalamsaksa hantwerk; vt ETY) teadaolev esmaesinemus on Friedrich Gustav Arweliuse „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramatus“, mis ilmus 1790. aastal.

Eesti murretes tähendab antvärk ’ametimees (mõisas); käsitööline’, aga Arvelius on selle tähenduse väljendamiseks kasutanud liitsõna antvärgimees (Arweliusel hantwerkimees). Võimalik, et Arvelius lähtus saksa keelest. Ülemsaksa Handwerk tähendab ’käsitöö’ ja Handwerker ’käsitööline’. Keskalamsaksa hantwerk’i põhitähendus oli samuti ’käsitöö’ (MND HW I), aga selle sõnaga võidi viidata ka käsitööliskonnale (Schiller, Lübben 1876).

Kohalikus saksa keeles näib Handwerk aga vähemalt mõnel pool olevat kasutatud ka tähenduses ’käsitööline; ametimees’, sest Christoph Clare käsikirjalises sõnastikus (1730) on vanasõna üts am̄eti mees saap eggän Paigan leibä vaste saksa keeles Ein Handwerk hat einen Güldenen Boden.

Eesti keeles on antvärk’i tähenduses ’käsitööline; ametimees’ tarvitanud Otto Wilhelm Masing oma „Marahwa Näddala-Lehhes“ 1820ndatel.

Arwelius ja Masing on antvärk kirjutanud saksapäraselt h-ga ning h-ga on see veel 1925. aasta „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatuski“, kuigi tegelik kasutus varieerus.

Tähendused ja näitelaused

Üks teekäia hantwerki mees, kes nenda rummalust märkis, olli neid ukkutand uskma, et nende kapstaaja tagga üks nisuggune rahha padda maas olleks, kus see monni tuhhat rubbla olleksid (Arvelius 1790)
'Üks teekäija antvärgi-mees, kes nende rumalust märkas, oli pannud nad uskuma, et nende kapsaaia taga olevat maas üks niisugune rahapada, kus see mõni tuhat rubla sees on.'
... poos üks saksa hantwärk énnast ärra (O. W. Masing 1823)
'... poos üks saksa antvärk ennast üles'
Kus kolm Tallinnlast kokku juhtuwad, sääl on ikka wähemast kuus seisust koos, sest pea et igal Tallinnlasel ikka wähemast kaks seisust on: 1) see, mille sees ta tõesti on ja 2) see, mille sees ta ennast wõõraste ees ütleb olewat. Nõnda on siin iga õpipoiss "antwärk," iga antwärk – saks, iga saks – suur saks, iga patsikandja – preili, iga noor räim – kilu. (Postimees, 20. okt 1890)

Esmaesinemus

1790

Üks teekäia hantwerki mees, kes nenda rummalust märkis, olli neid ukkutand uskma, et nende kapstaaja tagga üks nisuggune rahha padda maas olleks, kus see monni tuhhat rubbla olleksid (Arvelius 1790)
'Üks teekäija antvärgi-mees, kes nende rumalust märkas, oli pannud nad uskuma, et nende kapsaaia taga olevat maas üks niisugune rahapada, kus see mõni tuhat rubla sees on.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Clare 1730

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Hupel 1818

Wiedemann 1893

hant, in h.-lāger G. h.-lāgri Handlanger,
h.-wärk G. h.-wärgi, h.-werkel G. h.-weŕkli, h.-wärkre G. h.-wärkre (d) [Tartu k]Handwerker, das erstere auch Handwerk,
h.-wäŕgi-inimene Handwerker.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,01

Vormistik

a.om.
   18. saj hantwerki

Teemad: alamsaksa laen, saksa laen, baltisaksa laen, sõnaalguse h
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
•MND HW I = Lasch, Anna; Borchling, Conrad. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Fortgeführt von Gerhard Cordes. Erster Band (A–F/V). Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 1928–1956.
•Schiller, Karl; Lübben, August 1876. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. Zweiter Band. Bremen: Kühtmann.
Sisu viimati muudetud 17/08/2022
Külli Prillop