|
Tegusõna aimama leidub esmakordselt 1739. aasta Piiblis (Iiobi raamatus), kus see esineb tähenduses ’ähmaselt nägema’. Virginiuste tõlkes (1687–1690) on neis kirjakohtades kasutatud verbi nägema (vt EPAK, Ii 20:9 ja Ii 28:7), uuemates tõlgetes nägema ja märkama. Kirjakeeles laiemalt levima hakkab aimama alles 19. sajandi viimastel kümnenditel, siis juba enamasti tähenduses ’ähmaselt (ette) tundma’. Keelekirjeldustes on see tähendus välja toodud juba varem, nimelt „Beiträge“ XVI vihikus (1823: 95), Hupeli sõnastikust puuduvate sõnade ja sõnatähenduste loendis. Tegu on läänemeresoome tüvega, algselt võis see tähendada ’ähmaselt paistma, kumama’. Fr. R. Kreutzwald on kasutanud nimisõna aim (kujul äim) tähenduses ’ähmaselt paistev objekt’. ♦ 1884. aastal esitas Ado Grenzstein oma sõnastikus uudissõna aime ja seletas selle tähendust nõnda: „hulga olewuste, asjade, tundemärkide meelestus, sõna mõte“, vrd soome keeles käsitys, saksa keeles Begriff ’mõiste’. Aasta varem oli ta seda sõna tutvustanud ka „Olewikus“, tuues mitmeid näiteid: „Rukis, oder, kaer, nisu (aime: „wili“); Eestlane, Wenelane, Sakslane, Inglane, mees, naine, laps (aime: „inimene“).“ Grenzstein seletas sedagi, miks ta valis just tüve aim. Nimelt, näiteks aime lind laseb linnu konkreetsemaid omadusi üksnes aimata, värv, suurus vanadus, kenadus jne on siin kõrvalise tähtsusega. Grenzstein lisas ka, et „aime wälimine kuju on sõna“. Näide sõnade aime ja mõiste kasutamisest vaidluses sõna kõrb tähenduse üle 1910. aastal:
|
Tähendused ja näitelaused'ähmaselt nägema'Silm, mis tedda pissut aimas, ei aima tedda teps, ja temma paik ei sa tedda ennam nähha. (Piibel 1739) 'ähmaselt (ette) tundma'Seda õnnetust aimas Paul ka ja hakkas nüüd kurtes koju poole teed otsima ... (Saal 1885) aim 'ähmaselt paistev objekt'Kui sare kalda wiimne äim taewa ja merrega kokko jooksis, seal üüdsid Konrad ja Rikard kui ühhest suust ... (Kreutzwald 1850) Esmaesinemus1739Silm, mis tedda pissut aimas, ei aima tedda teps, ja temma paik ei sa tedda ennam nähha. (Piibel 1739) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740Aim G mo Ein kleiner Schein Thor Helle 1732aim eine kleine Schim͂erung aimama schimmern, aimoke ein kleiner Schein. Hupel 1818aim, o. it.[ka]aimoke, kesse, kleiner Schimmer od. Schein. r.[Tallinna k] aimama schimmern; nur wenig sehen. r.[Tallinna k] Everth 1823 (Beiträge XVI)Aimama vermuthen, eine dunkle Vorstellung haben. aimo sama einer Sache auf die Spur kommen; einige Kenntniß von einer Sache erlangen. Grenzstein 1884aime (Begriff), Soomek. käsitys, hulga olewuste, asjade tundemärkide meelestus, sõna mõte; kase, kuuse, männi etc. a. on puu, kana, pääsukese, tedre etc. a. on lind, rukki, herne, odra etc. a. wili; aime wälimine kuju on sõna. aimlema (begreifen), üht aimet walmistama, aime tarwis materjaali muretsema, mitme asja tundemärkisid kokku wõtma. Wiedemann 1893a͜imama, -man, -mata (-mada) (a͜imastama, a͜imuma, ä͜imama) 1) undeutlich schimmern, a͜imdus G. a͜imduze Ahnung. a͜ime G. a͜ime Begriff, Vorstellung, Ahnung.[neologism] a͜imukene G. a͜imukeze Dimin. von a͜im, a͜imuma, -mun, -muda (D)[Hiiumaa] = a͜imama. a͜imus G. a͜imuze = a͜im. a͜imutu G. a͜imutuma dunkel, undeutlich, ohne Lichtschimmer. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: tähendusmuutus, uudissõna, piiblitõlgeSisu viimati muudetud 14/11/2021Külli Prillop |
