aimama, aime, aim

Tegusõna aimama leidub esmakordselt 1739. aasta Piiblis (Iiobi raamatus), kus see esineb tähenduses ’ähmaselt nägema’. Virginiuste tõlkes (1687–1690) on neis kirjakohtades kasutatud verbi nägema (vt EPAK, Ii 20:9 ja Ii 28:7), uuemates tõlgetes nägema ja märkama.

Kirjakeeles laiemalt levima hakkab aimama alles 19. sajandi viimastel kümnenditel, siis juba enamasti tähenduses ’ähmaselt (ette) tundma’. Keelekirjeldustes on see tähendus välja toodud juba varem, nimelt „Beiträge“ XVI vihikus (1823: 95), Hupeli sõnastikust puuduvate sõnade ja sõnatähenduste loendis.

Tegu on läänemeresoome tüvega, algselt võis see tähendada ’ähmaselt paistma, kumama’. Fr. R. Kreutzwald on kasutanud nimisõna aim (kujul äim) tähenduses ’ähmaselt paistev objekt’.

1884. aastal esitas Ado Grenzstein oma sõnastikus uudissõna aime ja seletas selle tähendust nõnda: „hulga olewuste, asjade, tundemärkide meelestus, sõna mõte“, vrd soome keeles käsitys, saksa keeles Begriff ’mõiste’. Aasta varem oli ta seda sõna tutvustanud ka „Olewikus“, tuues mitmeid näiteid: „Rukis, oder, kaer, nisu (aime: „wili“); Eestlane, Wenelane, Sakslane, Inglane, mees, naine, laps (aime: „inimene“).“ Grenzstein seletas sedagi, miks ta valis just tüve aim. Nimelt, näiteks aime lind laseb linnu konkreetsemaid omadusi üksnes aimata, värv, suurus vanadus, kenadus jne on siin kõrvalise tähtsusega. Grenzstein lisas ka, et „aime wälimine kuju on sõna“.

Näide sõnade aime ja mõiste kasutamisest vaidluses sõna kõrb tähenduse üle 1910. aastal:

Postimees, 4. november 1910

Tähendused ja näitelaused

'ähmaselt nägema'

Silm, mis tedda pissut aimas, ei aima tedda teps, ja temma paik ei sa tedda ennam nähha. (Piibel 1739)
'Silm, mis teda nägi, ei näe teda enam, ja ta ase ei pane enam teda tähele.' (Ii 20:9)

'ähmaselt (ette) tundma'

Seda õnnetust aimas Paul ka ja hakkas nüüd kurtes koju poole teed otsima ... (Saal 1885)

aim 'ähmaselt paistev objekt'

Kui sare kalda wiimne äim taewa ja merrega kokko jooksis, seal üüdsid Konrad ja Rikard kui ühhest suust ... (Kreutzwald 1850)
'Kui saare kalda viimane triip taeva ja maaga ühte sulas, hüüdsid Konrad ja Rikard kui ühest suust ...'

Esmaesinemus

1739

Silm, mis tedda pissut aimas, ei aima tedda teps, ja temma paik ei sa tedda ennam nähha. (Piibel 1739)
'Silm, mis teda nägi, ei näe teda enam, ja ta ase ei pane enam teda tähele.' (Ii 20:9)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Aim G mo Ein kleiner Schein
Rahwas näggi weel Ku Aimokesse. Man sah noch ein wenig vom abnehmenden Mond

Thor Helle 1732

aim eine kleine Schim͂erung
aimama schimmern,
kül ma woin wähha aimata ich kan es noch ein bisgen schimmern sehen.
aimoke ein kleiner Schein.

Hupel 1818

aim, o. it.[ka]aimoke, kesse, kleiner Schimmer od. Schein. r.[Tallinna k]
aimama schimmern; nur wenig sehen. r.[Tallinna k]
„ wähha einen kleinen Schimmer sehen.

Everth 1823 (Beiträge XVI)

Aimama vermuthen, eine dunkle Vorstellung haben.
Minna aimasin et teie se piddite ollema. Laps hakkab jo aimama, das Kind hat schon einige (wenn auch nur dunkle) Begriffe.
aimo sama einer Sache auf die Spur kommen; einige Kenntniß von einer Sache erlangen.

Grenzstein 1884

aime (Begriff), Soomek. käsitys, hulga olewuste, asjade tundemärkide meelestus, sõna mõte; kase, kuuse, männi etc. a. on puu, kana, pääsukese, tedre etc. a. on lind, rukki, herne, odra etc. a. wili; aime wälimine kuju on sõna.
aimlema (begreifen), üht aimet walmistama, aime tarwis materjaali muretsema, mitme asja tundemärkisid kokku wõtma.

Wiedemann 1893

a͜imama, -man, -mata (-mada) (a͜imastama, a͜imuma, ä͜imama) 1) undeutlich schimmern,
pä͜ew hakkab a͜imama der Tag graut;
2) ahnen, meinen, Bewusstsein haben, einige Vorstellung haben,
laps hakkab ju a͜imama das Kind bekommt schon einige Begriffe,
pahema silmaga wähe a͜iman mit dem linken Auge sehe ich etwas,
a͜imab rǟkida er spricht ein wenig,
kes seda oleks a͜imand wer hätte das geahnt,
tema siľmist a͜imasin, ku͜i oleksin ma teda ju enne nä͜inud nach seinem Gesicht kam es mir vor, als hätte ich ihn schon früher gesehen,
a͜imab ju wähe ära seda mā-kēlt er fängt schon an etwas ehstnisch zu verstehen,
järele a͜imama nach machen.
a͜imdus G. a͜imduze Ahnung.
a͜ime G. a͜ime Begriff, Vorstellung, Ahnung.[neologism]
a͜imukene G. a͜imukeze Dimin. von a͜im,
kū-a. der erste sichtbare Streifen des Neumondes,
na͜eru-a. ein schwaches Lächeln.
a͜imuma, -mun, -muda (D)[Hiiumaa] = a͜imama.
a͜imus G. a͜imuze = a͜im.
a͜imutu G. a͜imutuma dunkel, undeutlich, ohne Lichtschimmer.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,03

Vormistik

olevik, eitus
   18. saj ei aima

minevik, ains 3. p
   18. saj aimas

nud-kesksõna
   18. saj aimanud

Teemad: tähendusmuutus, uudissõna, piiblitõlge
Sisu viimati muudetud 14/11/2021
Külli Prillop