üldse

Üldse ilmub eestikeelsetesse allikatesse esialgu ühendis üleüldse ’üleni, täiesti’, mis võib olla liitsõna üleüldine omastava või pigem viisiütleva käände vorm (st algselt üleüld(i)se(n) või üleüld(i)si(n)). Sellisena on üleüldse mainitud Hornungi grammatikas (1693) ning sageli kasutatud 1739. aasta Piiblis.

Tänapäeval tavaline üldse ilma esiosiseta üle- on kirjalikes tekstides olemas alates 19. sajandi lõpukümnenditest, seda nii tähenduses ’üleüldse; ühtekokku’ kui ka ’sugugi (mitte)’.

1918. aasta õigekirjutussõnaraamatus on esitatud siiski vaid liitsõna üleüldse.

♦

1739. aasta Piiblile eelnenud tekstides esinevad variandid ülle ülde (Wastne Testament 1686), üleüldest (Virginiused 1687–1690), ülleüldes (Müncheni käsikiri 1694), ülleültsa (trükipiibli mustand u 1725–1738; vt EPAK). Need on loetletud ka Hupeli sõnastikus (1818).

Julius Mägiste analüüsi järgi saab need kõik tagasi viia algkujule *ülen-ültänsäk, kus *-ültänsäk on *tä-tunnuseline osastava käände vorm (noomenist *üli), millele on lisatud possessiivsufiks *-nsäk. On võimalik, et ka üleüldse on tulnud sellestsamast algkujust, ent millalgi rahvaetümoloogiliselt seostunud liitsõnaga üleüldine. (Mägiste 2000: 94–96)

Tähendused ja näitelaused

'üleüldse'

See on üldse wäga imekspanna, et Tallinna kubermangus mitte niisiigusid mehi leida ep olle, kes eestulewat laulu pidu wõiksiwad talitada. (Tartu Eesti Seitung, 30. aprill 1880)

'sugugi (mitte)'

Ei pea põllumehed mitte üldse sandi aegade üle kaebama ja laiseldes käsi sülle panema waid peawad igal ajal julgeste ja tüdinemata oma põllu ja wastaliste looduse mägedega wõideldes, wõitu oma poole püüdma saada. (Sakala, 1. märts 1880)
ja saawad seal juures teiste trükikodade töölised, kus ültse ei lehti ega kooliraamatuid ei trükita, hoopis wähema tööga läbi. (Päewaleht, 20. detsember 1919)

Sõnaühendid

üleüldse 'üleni, täiesti'

Ja nemmad hüüdsid sure heälega ja täkkisid endid moökadega ja pikidega omma wisi järrele, kunni nemmad ennast ülleüldse werriseks teggid. (Piibel 1739)
Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid end mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama. (1Kn 28: 18)
ja kui ta ihho allasti olli , panni ta tedda selle lumme peäle, ja mattis temma ihho ülle ültse lummega kinni, nenda et ükspäinis su ja ninna lahti jäid. (Arvelius 1790)
'ja kui ta [= ärakülmunud poiss] oli ihualasti, pani ta tema lume peale ja mattis tema ihu üleni lumega kinni, nünda et üksnes suu ja nina lahti jäid.'

üleüldse 'üldiselt, ülepea'

Mis öppetawad prohwetide kirjad ülleüldse? (Wiis head jutto 1740)
'Mida õpetavad prohvetite kirjad üleüldse?'

üleüldse 'ühtekokku'

Üleüldse on seniajani Tallinnas 169 inimest rõugetesse haigeks jäänud, 16 terweks saanud, 34 ära surnud. (Wirulane, 14 märts 1888)

Esmaesinemus

1686

Ülle ülde kuhlus Portust teije seän ollewat / nink sähräne Portus / kumba kah Pagganide seän ei nimmitetä / et üttel peäsz Essa Naine ollema. (EPAK: Wastne Testament 1686)
'Üldse kuuldub teie seas olevat kõlvatust, ja veel niisugust kõlvatust, mida ei ole paganategi hulgas, et keegi elavat oma võõrasemaga.' (1Kr 5: 1)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Hornung 1693

ülle üldse / über und über.

Vestring 1720–1740

Ülleüldest Über und über
Mugga wessi on nüüd wähhändant, eile olli ülle ülde. Das Wasser ist etws gefallen, gestern ging es über al

Clare 1730

—

Thor Helle 1732

ülleüldes / ülleültsa über und über.

Svenske 18. saj I pool

—

Hupel 1818

ülle [---]
„ülde r.[Tallinna k] d.[Tartu k]„üldes od.[või]üldest od. üldse od. ültsa od. ültse. r. „üldsel. d. überhaupt, über und über.

Wiedemann 1893

üľdsi, üle-üľdsi (üle-ülde, ü.-üldes, ü.-üldest, üldeni, üldsa, üldse) ganz, durchaus, überhaupt, im Ganzen.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,01
18. sajandil - 0,28

Vormistik

üldse on muutumatu sõna.

Teemad: piiblitõlge, kuluvorm
Kirjandus
•EPAK = Ross, Kristiina jt. 2004–2019. Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants.
•Mägiste, Julius 2000. Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520–1739) adverbides jm. partiklites. – Julius Mägiste 100. Tartu: Tartu Ülikool.
Sisu viimati muudetud 09/06/2023
Külli Prillop