ämber

Ämber on eesti keelde laenatud kas alamsaksa keelest (vrd alamsaksa amber, ammer, emmer; ETY) või rootsi keelest (vrd rootsi ämbar; Saareste 1924: 239). Sõna on olemas juba Heinrich Stahli sõnastikus (1637), ortograafilisel kujul ember. Samamoodi on ämber kirjutatud 1715. aasta Uues Testamendis.

Selle sõna levikule on kaasa aidanud kirjakeel. Andrus Saareste on oletanud, et kõigepealt laenati ämber tallinlaste keelde ja et sealt levis see kiirgamisi laiali, tõrjudes lääne suunas eemale sõna ↗raand, lõuna ja ida suunas sõna ↗pang. Aladel, kus kasutusse jäi mitu sõna, võis kujuneda tähenduserinevus. Näiteks paiguti Läänemaal on ämmer tähendanud ainult plekkämbrit, Karjas tähendas ämbel uuema konstruktsiooniga, tugevamat, raud-vitste ja raud-sangaga puuämbrit. (Saareste 1924: 239, 242)

1739. aasta piiblitõlkes on eelistatud sõnakuju ömber (ühe erandiga). Sama variandi esitab oma sõnastikus ka August Wilhelm Hupel. Wiedemanni järgi on tavalisim siiski ämber, aga sõnastiku põhimärksõnana on ta esitanud hoopiski saarte variandi ämbel.

♦

Varasemates piiblitõlgetes on neis salmides, kus 1739. aastal on ämber, kasutatud nt (vesi)kruus (Gutslaff 1648–1656), anum (Vastne Testament 1686), (vee)astja (Virginiused 1687–1690) (vt EPAK).

♦

Eesti ühiskirjakeele kujundamise algusaegadel arutleti, et nii väiksel maa-alal nagu Eesti ei ole võimalik kahe kirjakeele (tartu ehk lõunaeesti keele ja tallinna ehk põhjaeesti keele) püsimajäämine. Üle-eestilise kirjakeelena jäigi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel. See ei tähendanud, et lõunaeesti keelt oleks peetud väärtusetuks. Näiteks üritati kirjakeelde tuua mõningaid lõunaeestilisi morfoloogilisi vorme, sh Jakob Hurda ettepanekul mineviku mitmuse 3. pöörde lõpp -sivad. Samuti oli neid, kes soovisid üldisemalt kasutusele võtta lõunaeesti sõnu. Näiteks Friedrich Reinhold Kreutzwaldi arvates võinuks ämber (saksa Eimer), haamer (Hammer) ja teiste selliste laenude asemel kasutada pang, vasar jne (vt ÕESK IV: 24)

Näitelaused

Wata, pagganad on arwatud kui tilk ömbris ja kui pörmoke waekauside peäl; wata, ta töstab sared ülles kui tolmo pörmukest. (Piibel 1739)
'Vaata, rahvad on otsekui tilk ämbris ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel. Vaata, ta tõstab saared üles kui tolmukübemed.' (Js 40:15)

Esmaesinemus

1637 (sõnastikus)

Eymer / ember / embrest / pangk / pangkist. (Stahl 1637)

1715 (tekstis)

Se Naene ütlis temmale: Jssand / Emrid ep olle sinnul / ning Kaew on süggaw / kust on sinnul siis ellaw Wessi? (Uus Testament 1715)
'Naine ütles talle: „Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle „elava vee”?' (Jh 4:11)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Eymer / ember / embrest / pangk / pangkist.

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

Eymer / Ember / raan.

Schöpff Eymer / (situla) kaiwo Ember.

Vestring 1720–1740

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

ömber, bri, die Spanne (Gefäß) r.^{[Tallinna k]}

Wiedemann 1893

ämbel G. ämbli (O)^[Saaremaa], gewöhnl. ämber G. ämbri (ömber) Eimer.

Sagedus

~~10 000 tekstisõna kohta~~

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,11

Vormistik

a.nim.
^18. sajömber
a.om.
^18. sajömbri
a.os.
^18. sajemrid
a.seesü.
^18. sajömbris
a.seestü.
^18. sajömbrist
m.om.
^18. sajämbrette

Tekstiviited

Uus Testament (1715)
Piibel (1739)

Teemad: piiblitõlge, lõunaeesti keel, põhjaeesti keel, alamsaksa laen, rootsi laen

Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes. I. Analüüs. Tartu.
•ÕESK IV = Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad IV.) Trükki toimetanud M. Lepik, 1936. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.

Vana kirjakeele sõnastik

Külli Prillop