{"id":4,"date":"2024-04-03T23:15:49","date_gmt":"2024-04-03T20:15:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vahetunnikorraldus\/ruumi-moju-suhtlusele\/"},"modified":"2024-04-03T23:15:51","modified_gmt":"2024-04-03T20:15:51","slug":"ruumi-moju-suhtlusele","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vahetunnikorraldus\/ruumi-moju-suhtlusele\/","title":{"rendered":"Ruumi m\u00f5ju suhtlusele"},"content":{"rendered":"<p><strong>Prokseemika <\/strong>ehk ruumi semiootika on teadusharu, mis uurib ruumi m\u00f5ju inimeste omavahelisele suhtlemisele. M\u00f5iste on kasutusel olnud alates 1960. aastatest ning t\u00e4nap\u00e4eval on prokseemika v\u00e4ga tihedalt seotud mitteverbaalse suhtlemise uurimisega. Kui esimestel k\u00fcmnenditel p\u00f6\u00f6rati peat\u00e4helepanu suhtlejate omavahelise distantsi ja personaalse ruumi uurimisele (Edward T. Hall, Heini Hediger jt), siis viimasel ajal tuntakse enam huvi selle vastu, kuidas erinevad arhitektuursed ja sisekujunduslikud lahendused inimeste k\u00e4itumist m\u00f5jutavad.<\/p>\n<p>Edward T. Hall kirjeldas ruumi kommunikatiivseid faktoreid erinevate meeltega seotud koodide kaudu (kinesteetiline e liigutustega seotud, palpatiivne e kompimisega seotud, visuaalne e n\u00e4htav, termaalne e temperatuurip\u00f5hine, olfaktoorne e l\u00f5hnatajuga seotud, auditiivne e kuuldav kood). Suhtluskeskkondi luues arvestatakse neid koode suurel m\u00e4\u00e4ral intuitiivselt, kuid teadliku ruumikujundusega on v\u00f5imalik v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutada seda, mil viisil ja millise kvaliteediga inimesed selles ruumis omavahel suhtlevad. L\u00e4bim\u00f5eldud ruum dikteerib teatavad k\u00e4itumisviisid ja muudab ebamugavaks need k\u00e4itumisviisid, mida ruumi looja ei soovi, ilma et k\u00e4itumist oleks vaja dikteerida verbaalsete k\u00e4skude ja korraldustega. N\u00e4iteks kasutatakse avalikes tualettruumides s\u00fcstivate narkomaanide t\u00f5rjumiseks sinakat valgust, mis muudab veenide leidmise keerukaks; v\u00e4hese ostuj\u00f5uga teismelisi peletatakse kaubanduskeskustest helidega, mis on kuuldavad ja ebameeldivad just noortele, mida aga nt keskealised kliendid f\u00fcsioloogilistel p\u00f5hjustel ei kuulegi; lennujaamades korraldatakse inimeste liikumist silmatorkavate visuaalsete \u00e4rritajatega, auditooriumis kinnitatakse lauad ja toolid viisil, mis v\u00f5imaldab ainult \u00fches suunas vaatamist jms.<\/p>\n<p><strong>Kool on olemuselt v\u00e4ga keerukas suhtluskeskkond.<\/strong> Traditsiooniline kooliruum keskendub klassile, kus \u00f5pilaste kogu t\u00e4helepanu on koondatud tahvlile ja \u00f5petajale, kellele erinevate prokseemiliste koodide kaudu on loodud ka suhteliselt mugavad t\u00f6\u00f6tingimused. Viimastel k\u00fcmnenditel on kooli hakatud rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama sellele, et kooliruum vastaks paremini just \u00f5pilaste vajadustele ning looks v\u00f5imalikult head tingimused nii \u00f5ppimiseks kui kaaslastega suhtlemiseks. Erinevad \u00f5ppet\u00f6\u00f6 vormid vajavad ka erinevaid ruumilahendusi; n\u00e4iteks r\u00fchmat\u00f6\u00f6de l\u00e4biviimiseks on vaja liigutatavaid istmeid ning niisugust akustikat, mis ei v\u00f5imendaks paljude \u00fcheaegselt r\u00e4\u00e4kivate inimeste h\u00e4\u00e4li, frontaalse loengu pidamiseks on aga vaja, et k\u00f5igi ruumis viibijate pilgud oleksid p\u00f6\u00f6ratud samasse punkti.<\/p>\n<p>Tunniv\u00e4line koolis veedetud aeg on \u00f5pilaste jaoks v\u00e4ga t\u00e4hendusrikas ning omab suurt t\u00e4htsust ka v\u00e4\u00e4rtuskommunikatsiooni seisukohalt. Seet\u00f5ttu on m\u00f5istlik l\u00e4bi m\u00f5elda ka k\u00f5ik need tegevused ja liikumised, mida kooliruum \u00f5pilastele dikteerib, eeldab v\u00f5i v\u00f5imaldab. Samuti on ruumikorralduslike vahenditega v\u00f5imalik minimeerida koolikiusamist ning muuta koolip\u00e4ev <strong>integreeritud \u00f5ppimiskogemuseks<\/strong>, mida ei reguleerita v\u00e4liste sunnivahenditega (nt koolikell).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Prokseemika ehk ruumi semiootika on teadusharu, mis uurib ruumi m\u00f5ju inimeste omavahelisele suhtlemisele. M\u00f5iste on kasutusel olnud alates 1960. aastatest ning t\u00e4nap\u00e4eval on prokseemika v\u00e4ga tihedalt seotud mitteverbaalse suhtlemise uurimisega. Kui esimestel k\u00fcmnenditel p\u00f6\u00f6rati peat\u00e4helepanu suhtlejate omavahelise distantsi ja personaalse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":21,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vahetunnikorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vahetunnikorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vahetunnikorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vahetunnikorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/21"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vahetunnikorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vahetunnikorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vahetunnikorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/29"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vahetunnikorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}