Integreeritud koolipäev

Kool on olemuselt väga keerukas suhtluskeskkond. Traditsiooniline kooliruum keskendub klassile, kus õpilaste kogu tähelepanu on koondatud tahvlile ja õpetajale, kellele erinevate prokseemiliste koodide kaudu on loodud ka suhteliselt mugavad töötingimused. Viimastel kümnenditel on kooli hakatud rohkem täheelpanu pöörama sellele, et kooliruum vastaks paremini just õpilaste vajadustele ning looks võimalikult head tingimused nii õppimiseks kui kaaslastega suhtlemiseks. Erinevad õppetöö vormid vajavad ka erinevaid ruumilahendusi; näiteks rühmatööde läbiviimiseks on vaja liigutatavaid istmeid ning niisugust akustikat, mis ei võimendaks paljude üheaegselt rääkivate inimeste hääli, frontaalse loengu pidamiseks on aga vaja, et kõigi ruumis viibijate pilgud oleksid pööratud samasse punkti.

Tunniväline koolis veedetud aeg on õpilaste jaoks väga tähendusrikas ning omab suurt tähtsust ka väärtuskommunikatsiooni seisukohalt. Seetõttu on mõistlik läbi mõelda ka kõik need tegevused ja liikumised, mida kooliruum õpilastele dikteerib, eeldab või võimaldab. Samuti on ruumikorralduslike vahenditega võimalik minimeerida koolikiusamist ning muuta koolipäev integreeritud õppimiskogemuseks, mida ei reguleerita väliste sunnivahenditega (nt koolikell).