![\"Harma\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/824a.jpg\" "\\"824a.jpg\\"")
Foto 1. H\u00e4rma \u00fclemine ehk M\u00e4emine ehk Keldri m\u00fc\u00fcr\u00a0<\/p>\n
\n\tH\u00e4rma m\u00fc\u00fcrid V\u00f5ru maakonnas H\u00e4rma k\u00fcla l\u00e4histel Piusa j\u00f5e paremal kaldal on Eesti k\u00f5ige k\u00f5rgemad ja maalilisemad Devoni paljandid. V\u00f5ru-Obinitsa maanteelt on nad ligikaudu 3 km kaugusel ja on paremini ligip\u00e4\u00e4setavad vasakult kaldalt \u00fcle Lindora.\n<\/p>\n
\n\t\u00dclesvoolu j\u00e4\u00e4v Keldri veski juures paiknev\u00a0M\u00e4emine ehk Keldri m\u00fc\u00fcr<\/b>\u00a0on Eesti k\u00f5rgeim Devoni paljand. K\u00f5lksniidu ehk Roikina m\u00fc\u00fcr asub 300 m allavoolu ja on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne oma liivakivist sammasja eraldusvormi poolest. H\u00e4rma m\u00fc\u00fcride vahel on korralik jalgrada. Keerulisev\u00f5itu juurdep\u00e4\u00e4sutee t\u00f5ttu k\u00fclastavad suured turismigrupid neid Piusa j\u00f5e maastikukaitseala territooriumil paiknevaid ja 1965. aastal looduskaitse alla v\u00e4etud paljandeid suhteliselt harva.\n<\/p>\n
\n\tH\u00e4rma \u00fclemine ehk M\u00e4emine ehk Keldri m\u00fc\u00fcr<\/b>\u00a0(foto 1) paikneb 43 m k\u00f5rgel j\u00e4rsul Piusa \u00fcrgoru paremal veerul, kus v\u00f5ib j\u00e4lgida kuni 30-meetrilist liivakivi profiili. Kaldalt on 150 m pikkune, valdavas osas ca 19 m k\u00f5rgune liivakivisein juurdep\u00e4\u00e4setav \u00fclesvoolu otsast 30-35 m endise Keldri veski juurest, kus asub ka t\u00f5en\u00e4oliselt looduslikku uurdesse rajatud ning veskile ja kohale nime andnud uksega suletud kelder. Kaks v\u00e4ikest koopataolist uuret on ka vee piiril paljandi allavoolu otsas.\n<\/p>\n
\n\tPaljanduvad\u00a0Gauja lademe \u00fclemise osa, Lode kihistiku<\/b>\u00a0kollakasroosad ja valkjaskollased keskmiselt tsementeerunud p\u00f5imkihilised liivakivid rohkete roostepruunide limoniitsete pindadega. P\u00f5imkihiliste seeriate paksus on valdavalt 5-15 cm, tihti v\u00f5ib t\u00e4heldada ebaselge kihilisusega seeriate v\u00e4ljakiildumist. Paljandi jalamil on kuni 20 cm paksune rohkete lapikute savi veeristega kiht, mille alumine pind on lainjas. V\u00e4iksemaid savi veeriseid sisaldavaid l\u00f5\u00f5tsjaid kihikesi v\u00f5ib n\u00e4ha ka k\u00f5rgemal.\n<\/p>\n
\n\tH\u00f5rma alumine ehk K\u00f5lksniidu ehk Roikina m\u00fc\u00fcr<\/b>\u00a0(foto 2) paikneb Piusa j\u00f5e parema k\u00f5rge kaldaj\u00e4rsaku 60-meetrilisel l\u00f5igul ja on kuni 20 m k\u00f5rgune. Paljanduvad\u00a0Lode kihistiku<\/b>\u00a0hallikaskollased kuni roosakaskollased p\u00f5imkihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Paljand on ligip\u00e4\u00e4setav \u00fclesvoolu otsast 30 m ulatuses, sellest allavoolu j\u00e4\u00e4v osa langeb j\u00e4rsu seinana l\u00f5hepinda m\u00f6\u00f6da otse vette. Suurimaks vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks on osaliselt paljandist eraldunud 19 m k\u00f5rgune liivakivist torn, mida on nimetatud ka \u201cmaap\u00fcramiidiks\u201d (pdf). Torn on omap\u00e4rane liivakivi murenemisel tekkinud eraldisvorm, mis on piiritletud v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja kujunenud kahesuunaliste l\u00f5hepindadega. Liivakividel on selgelt v\u00e4ljendunud roostepindadega markeeritud p\u00f5imkihilisus, mis on kohati kihipindu m\u00f6\u00f6da nihkunud. Kihipinnad on tihti ebatasased. Omap\u00e4raseks tekstuuri elemendiks on ka torni alt algav 20 m pikkune s\u00fcnklinaalne (n\u00f5gus) paine, mille alumisel pinnal on v\u00e4ikesed uurded. Selles kohas on paljandi jalamil v\u00e4ike, 0,5 m k\u00f5rgune allikakoobas, kust laisalt voolab v\u00e4lja allikas.\n<\/p>\n
\n\t\u00a0\n<\/p>\n
Foto 1. H\u00e4rma \u00fclemine ehk M\u00e4emine ehk Keldri m\u00fc\u00fcr\u00a0<\/p>\n
\t![\"H\u00e4rma\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/838a.jpg\" "\\"838a.jpg\\"")
Foto 2. H\u00e4rma alumine ehk K\u00f5lksniidu ehk Roikina m\u00fc\u00fcr<\/p>\n
\t\u00a0<\/p>\n
\t\u00a0<\/p>\n
\t\u00a0<\/p>\n