{"id":8,"date":"2024-04-04T06:15:03","date_gmt":"2024-04-04T03:15:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/pakri-pank\/"},"modified":"2024-04-04T06:15:12","modified_gmt":"2024-04-04T03:15:12","slug":"pakri-pank","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/pakri-pank\/","title":{"rendered":"Pakri pank"},"content":{"rendered":"\n\n\n
\n\n\n\n
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tPakri pank h\u00f5lmab osa P\u00f5hja-Eesti klindi L\u00e4\u00e4ne-Harju klindil\u00f5igust. Sellele klindil\u00f5igule on iseloomulik loodesse eenduvate klindipoolsaarte (Pakri, Laulasmaa, T\u00fcrisalu, Suurupi) vaheldumine s\u00fcgavalt maismaasse l\u00f5ikunud klindilahtedega (Paldiski, Lahepere, V\u00e4\u00e4na). Suurem osa P\u00f5hja-Eesti klindi murrutustsooni astanguist asub just selles klindil\u00f5igus. See on t\u00fc\u00fcpiline murrutuspank, mille morfoloogia s\u00f5ltub panka moodustavate kivimite k\u00f5vadusest ja neid l\u00e4bivatest tektoonilistest l\u00f5hedest.\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tPakri klindipoolsaar<\/b>\u00a0on 12 km pikk, 5 km lai ja ta pindala on umbes 35 km2<\/sup>. Klindipoolsaare piires eristatakse viit panka: Paldiski, Uuga, Pakri, Leetse ja Lahepere pank (joonis 1). Poolsaart \u00e4\u00e4ristav astang on kuni 24 meetrit k\u00f5rge, poolsaare keskel t\u00f5useb paeplatoo m\u00f5nemeetriste astangutega isegi kuni 30 meetrit \u00fcle merepinna. \u00d5hukese (valdavalt alla 1 m) klibu- v\u00f5i moreenikihiga kaetud paeplatool avanevad Ordoviitsiumi (Uhaku, Kukruse ja Haljala lademe) lubjakivid. Paldiskist l\u00e4\u00e4nes kuni Kersaluni idas \u00e4\u00e4ristab klindipoolsaart 18 km ulatuses klindiastang. Astangu k\u00f5rgus suureneb kagust loodesse, j\u00e4lgides alusp\u00f5hja kivimite kallakust (joonis 2).\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tPaldiski pank<\/b>\u00a0algab L\u00f5unasadama juures 1-2 meetri k\u00f5rguse astanguna ja kulgeb k\u00f5rgust kogudes Muula m\u00e4gedeni. Suur osa Paldiski linnast j\u00e4\u00e4bki sellele pangapealsele.\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tUuga pank<\/b>\u00a0h\u00f5lmab Muula m\u00e4gede ja Pakri panga vahelise umbes 2 kilomeetrise l\u00f5igu Pakri klindipoolsaart \u00e4\u00e4ristavast klindiastangust. Nime on Uuga pank saanud kunagi pangapealsel asunud samanimeliselt k\u00fclalt. Mererannas kulgeva astangu k\u00f5rgus on l\u00f5unaosas 6-7 meetrit, p\u00f5hjapiiril aga juba 20 meetrit. Panga l\u00f5unaosas, kus astangu k\u00f5rgus on alla 12 m, koosneb see \u00fcksnes Ordoviitsiumi lubjakivist. K\u00f5rguse kasvades ilmub astangu jalamile algul kuni 4 m paksune tumeroheline glaukoniitliivakivi kiht (Leetse kihistu), siis kuni 5 m paksune tumepruuni graptoliitargilliidi (dikt\u00fconeemakilda) kiht (Pakerordi lademe T\u00fcrisalu kihistu) ning l\u00f5puks kuni 3 m paksune kollakashalli oobolusliivakivi kiht (Pakerordi lademe Kallavere kihistu). Seal, kus astangu jalamile ilmub helehall Kambriumi liivakivi (Tiskre kihistu), Uuga pank ka l\u00f5peb.\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tPakri pank<\/b>\u00a0koos seda \u00e4\u00e4ristava klindiastanguga on Pakri klindipoolsaare k\u00f5ige atraktiivsem ja ligip\u00e4\u00e4smatum osa. Poolsaare otsas on 54 m k\u00f5rgune tuletorn, mis on L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res k\u00f5rgeim. Panka \u00e4\u00e4ristab peaaegu p\u00fcstloodne Kambriumi ja Ordoviitsiumi kivimite l\u00e4bil\u00f5ige (joonis 3). Kuigi meremurrutus on siin v\u00e4ga intensiivne, pole panga taganemiskiirust suudetud m\u00e4\u00e4rata.\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tLeetse pank<\/b>\u00a0algab Pakri joast l\u00f5una pool, sealt kus Pakri panka \u00e4\u00e4ristavale j\u00e4rsun\u00f5lvalisele klindiastangule ilmub laugem jalam, mis merest m\u00f5nek\u00fcmne meetri v\u00f5rra taganeb. Pakri juga on poolsaare tipus, m\u00f5nik\u00fcmmend meetrit enne tee laskumist klindi madalamale terrassile. Leetse m\u00f5isast kagus ehk Merik\u00fcla l\u00e4histel l\u00e4heb Leetse pank omakorda \u00fcle Lahepere pangaks. Pangaplatoo k\u00f5rgus on Leetse pangal 15-20 m. Astangu ja mere vahelisel jalamiribal levib klindimets. Pank on oma nime saanud 17. sajandil rajatud Leetse m\u00f5isast ja see omakorda 1561. aastal esmakordset mainitud Leetse (Leetz) k\u00fclast.\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tLahepere pangal<\/b>\u00a0madaldub klindiastang veelgi (10 meetrini), kuid see-eest j\u00f5uab meri siin kohati astangu alla v\u00e4lja. Umbes 1,5 km panga l\u00f5igul on kolm v\u00e4ikest ja suhtelislt veevaest juga: Valli, Raja (P\u00f5llk\u00fcla) ja Vanaaseme (Kersalu). K\u00f5ik need joad asuvad v\u00e4ikeste ojade v\u00f5i kraavide suudmes, nende k\u00f5rgus ei \u00fcleta 3 meetrit. Ojade toitumisala on v\u00e4ike ja kivine, mist\u00f5ttu suvel on joad kuivad ja m\u00e4rkamatud. Kuid kevaditi ja s\u00fcgiseti on vett \u00fcsna palju.\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\"Pakri\"
Foto. P\u00f5hja-Eesti klint Pakri neemel
\u00a0
\"Paldiski\"
Joonis 1. Pakri poolsaar ja pankade nimetused
\u00a0<\/p>\n

\n\t\t\"Pakri\"
Joonis 2. Pakri poolsaare \u00fcldistatud geoloogiline l\u00e4bil\u00f5ige<\/a>\u00a0(Einasto & Mens, 1996)\n\t<\/p>\n

\n\t\t\"Pakri\"\n\t<\/p>\n

\n\t\t\u00a0Joonis 3. Pakri panga geoloogiline profiil<\/a>\u00a0(Einasto & Mens, 1996)\n\t<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pakri pank h\u00f5lmab osa P\u00f5hja-Eesti klindi L\u00e4\u00e4ne-Harju klindil\u00f5igust. Sellele klindil\u00f5igule on iseloomulik loodesse eenduvate klindipoolsaarte (Pakri, Laulasmaa, T\u00fcrisalu, Suurupi) vaheldumine s\u00fcgavalt maismaasse l\u00f5ikunud klindilahtedega (Paldiski, Lahepere, V\u00e4\u00e4na). Suurem osa P\u00f5hja-Eesti klindi murrutustsooni astanguist asub just selles klindil\u00f5igus. See on t\u00fc\u00fcpiline …<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":80,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/80"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}