Eesti on tuntud oma kaunite looduslike paikade poolest. Siinsete vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste hulgas on koopaid, paljandeid, karstivorme, m\u00e4gesid, j\u00e4rvi ja allikaid.<\/p>\n
Geoloogiline loodusm\u00e4lestis (-monument)<\/b>\u00a0on erakordne ja ilmekas geoloogiline objekt, mis v\u00e4\u00e4rib s\u00e4ilitamist muutmata kujul ja mida on otstarbekas demonstreerida loodushariduslikel eesm\u00e4rkidel v\u00f5imalikult laialdaselt. Ta avab ilmekalt ja \u00fchet\u00e4henduslikult geoloogilise protsessi olemuse, mis ta tekitas.<\/p>\n
Loodusm\u00e4lestisel peavad olema ka teatud\u00a0m\u00f5\u00f5tmelised piirid.<\/b>\u00a0N\u00e4iteks ei ole loodusm\u00e4lestis paleontoloogiline leid, haruldane mineraal vms, mis viiakse muuseumi v\u00f5i kollektsiooni. Siis on tegu eksponaadi v\u00f5i kollektsioonis\u00e4ilikuga. Kui suur v\u00f5ib loodusm\u00e4lestis aga maksimaalselt olla? R\u00e4ndrahnu ja paljandi k\u00f5rval on loodusm\u00e4lestiseks sageli m\u00f5ni pinnavorm v\u00f5i karstiala, mis h\u00f5lmab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset pindala. Kokkuleppeliselt peab loodusm\u00e4lestis olema looduses vaadeldav \u2013\u00a0terviklikult n\u00e4htav \u00fchest-kahest punktist. Kui ta vajab vaatlemiseks suuremate vahemaade l\u00e4bimist, on ta midagi muud \u2013\u00a0maastiku\u00fcksus, kaitseala vms. K\u00fcsimuse teeb keerukamaks asjaolu, et \u00fcks loodusm\u00e4lestis v\u00f5ib paikneda teise sees. N\u00e4iteks v\u00f5ib kogukas r\u00e4ndrahn paikneda karstialal v\u00f5i j\u00f5eorus. K\u00f5ik s\u00f5ltub neil puhkudel sellest, mida me vaatama l\u00e4heme, niisiis v\u00f5ib loodusm\u00e4lestisena k\u00e4sitleda \u00fcheaegselt nii \u00fcht kui teist.<\/p>\n
Geoloogiliste ehk eluta looduse m\u00e4lestiste<\/b>\u00a0m\u00f5iste ja\u00a0kaitse korraldamine<\/b>\u00a0ei ole eriti vana idee. P\u00f5hjus on lihtne: kui eluslooduse esindajate p\u00f6\u00f6rdumatu h\u00e4vimine liikide v\u00e4ljasuremise teel sai k\u00f5igile silmn\u00e4htavaks ja valusalt tajutavaks, siis kivisse talletatud unikaalsed loodusobjektid n\u00e4isid seisvat v\u00e4ljaspool ohtu \u2013\u00a0nad olid k\u00f5vast ja eluta ainest ning enamasti ka k\u00fcllalt suured. Ent inimtegevuse hoogustudes \u2013\u00a0eriti maavarade kaevandamisel, suurte ehitiste rajamisel, veehoidlate kujundamisel ning erinevatel maaparandust\u00f6\u00f6del \u2013\u00a0hakkas oht varitsema neidki ja m\u00f5nigi neist on t\u00e4naseks juba h\u00e4vinud. Seep\u00e4rast on arusaadav, miks ka eluta looduse m\u00e4lestiste \u2013\u00a0unikaalsete geoloogiliste objektide kaitsele on hakatud rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama.\u00a0Eesti loodusm\u00e4lestiste hulgas on alusp\u00f5hjapaljandeid, koopaid, jugasid, erinevaid pinnavorme, karstiilminguid, allikaid ja meteoriidikraatreid.<\/b><\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/kik_logo_rgb.jpg\"){kind=logo}
<\/p>\n