{"id":13,"date":"2024-04-04T06:15:04","date_gmt":"2024-04-04T03:15:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/keila\/"},"modified":"2024-04-04T06:15:12","modified_gmt":"2024-04-04T03:15:12","slug":"keila","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/keila\/","title":{"rendered":"Keila juga"},"content":{"rendered":"

Keila juga asub Harju maakonnas Keila vallas Keila-Joa asulas samanimelisel j\u00f5el, sadakond meetrit Tallinna-Paldiski maanteel olevast sillast allavoolu. Keila juga kuulub v\u00f5imsuselt (k\u00f5rguse ja vooluhulga korrutis) kindlalt Eesti pidevalt tegutsevate jugade esikolmikusse, olles J\u00e4gala joa j\u00e4rel teine. Juga on tekkinud kohas, kus Keila j\u00f5gi laskub klindipealselt paeplatoolt alla 1,7 km pikkusesse kitsukesse klindilahte. Joa k\u00f5rgus on umbes\u00a06 m ja laius 60-70 m<\/b>. Joaastangu \u00fclaosas paljanduvad umbes 2,5 m ulatuses\u00a0Kesk-Ordoviitsiumi<\/b>\u00a0k\u00f5vad lubjakivid ja nende all ligi 3,5 m ulatuses\u00a0Alam-Ordiviitsiumi<\/b>\u00a0pudedav\u00f5itu glaukoniitliivakivi ja savi. Viimastesse kui pehmetesse kivimitesse on kujunenud kuni 2 m s\u00fcgavune kulbas. Joaastangu alla graptoliitargilliidi lasundisse on langev vesi omakorda uuristanud kuni 2 m s\u00fcgavuse hiiukirnu.<\/p>\n

\n\tV\u00f5rreldes teiste eelkirjeldatud veelangudega on 161 km pikkuse ja 682 ruutkilomeetrise valgala ning 75-meetrise languga Keila j\u00f5e vooluhulk joa kohal juba arvestatav (keskmiselt 6,5 kuupmeetrit sekundis, maksimaalselt kuni 150 kuupmeetrit sekundis). Keila joal on p\u00f5hiastangust umbes 200 m \u00fclesvoolu j\u00f5el paarisaja meetri ulatuses veel kaks madalamat (0,5 ja 1,5 m) lubjakivist astangut. Keila juga on imetlusv\u00e4\u00e4rne igal aastaajal ja erinevalt paljudest teistest jugadest ei v\u00e4henda ka kohatine veevaesus oluliselt selle ilu.\n<\/p>\n

\n\t1827. aastal omandas maa-ala krahv\u00a0Alexander von Benckendorff<\/b>, kes laskis siia rajada (Peterburi arhitektilt Hans Stackenschneiderilt) neogooti stiilis kauni m\u00f5isakompleksi, mis valmis 1833. aastal. Loss, juga, lookleva j\u00f5e kohal kulgevad rippsillad, joaalune kanjon ja selle kallastele j\u00e4\u00e4v 25 ha suurune liigirikas (\u00fcle 80 puu- ja p\u00f5\u00f5saliigi) park moodustavad Keila-Joal kauni ja meelik\u00f6itva vaatamisv\u00e4\u00e4rsuse. 1856. aastal siirdus m\u00f5is abielusidemete kaudu v\u00fcrst Volkonskite perekonna k\u00e4tte. M\u00f5isa viimane omanik enne v\u00f5\u00f5randamist 1919. aastal oli v\u00fcrst Grigori Volkonski. V\u00f5\u00f5randamisj\u00e4rgselt kuulus m\u00f5isakompleks 1920-30. aastatel Eesti Vabariigi V\u00e4lisministeeriumile. Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel kolis sinna aga N\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4eosa, kes lahkus sealt alles 1990te algul. Meie p\u00e4evini on s\u00e4ilinud nii peahoone kui ka enamik k\u00f5rvalhooneid. 2010. aasta kevadsuvel m\u00fc\u00fcdi m\u00f5is erak\u00e4tesse.\n<\/p>\n

\n\tV\u00f5rreldes vanu, 1862. aastal tehtud plaane t\u00e4nap\u00e4evastega, on \u00f5nnestunud kindlaks m\u00e4\u00e4rata ka Keila joa taandumiskiirus, mis on olnud ligi\u00a09,7 cm aastas<\/b>\u00a0ehk m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4iksem kui temast veidi v\u00f5imsamal J\u00e4gala joal (17 cm aastas).\n<\/p>\n

\n\tJuba keskajal asus Keila-Joal veskikoht, mis oli 17. sajandil saanud m\u00f5isa staatuse joast p\u00e4rineva nime\u00a0Schlo<\/i>\u00df\u00a0Fall<\/i>\u00a0all. Andmed esimesest, joa l\u00e4histele ehitatud vesiveskist p\u00e4rinevad 1555. aastast. 1928. aastal joa k\u00f5rvale ehitatud elektrijaam (rekonstrueeritud 1958) on r\u00f6\u00f6vinud suure osa joale m\u00e4\u00e4ratud veest. 2005. aastal taastas Eesti Energia h\u00fcdroelektrijaama 20. sajandi algusest p\u00e4rit v\u00e4lisilmega.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\"keila\"
Keila joa geoloogiline profiil (M\u00e4gi, 1991)<\/p>\n

\"keila\"
Keila juga 2013. aasta aprillis
\u00a0
\"keila\"
Keila juga 2008. aasta suvel<\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n