{"id":11,"date":"2024-04-04T06:15:04","date_gmt":"2024-04-04T03:15:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/vasalemma\/"},"modified":"2024-04-04T06:15:12","modified_gmt":"2024-04-04T03:15:12","slug":"vasalemma","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/vasalemma\/","title":{"rendered":"Vasalemma rifilubjakivi"},"content":{"rendered":"<p>\n\t13. sajandist k\u00fclana m\u00e4rkimist leidnud\u00a0<b>Vasalemma<\/b>\u00a0(<i>Wosilki<\/i>) \u00fcmbrus on p\u00e4lvinud geoloogide t\u00e4helepanu alates 19. sajandi keskelt, eelk\u00f5ige kui omap\u00e4raseid kivistisi \u2013\u00a0ts\u00fcstiide (merikerasid) sisaldavate lubjakivide levila. Vasalemmas ja selle \u00fcmbruses paljanduvad\u00a0<b>Ordoviitsiumi-aegsed<\/b>\u00a0lubjakivid kohati lausa maapinnal v\u00f5i \u00f5hukese rohukamara all.\n<\/p>\n<p>\n\tGeoloogidest palju varem on Vasalemma \u00fcmbruse lubjakivide v\u00e4\u00e4rtust hinnanud kiviraidurid ja ehitusmeistrid. Selle tunnistuseks on nii Padise klooster 14. sajandist kui ka Marienburgi loss Ida-Preisimaal, keskaegses stiilis Vasalemma m\u00f5isahoone 19. sajandi l\u00f5pust ja rida teisi ehitisi, palju hauaplaate, raidkive, karniise ja muud. Vasalemma kivimit on laialdaselt kasutatud ka t\u00f6\u00f6stuses k\u00f5rge kaltsiumkarbonaadi (CaCO<sub>3<\/sub>) sisalduse t\u00f5ttu. Enne Esimest maailmas\u00f5da veeti Vasalemma lubjakivi Venemaale, Soome, Rootsi ja mujalegi.\n<\/p>\n<p>\n\t<b>Vasalemma kihistu<\/b>\u00a0(<i>Wasalemmische Schicht<\/i>) eraldas v\u00e4lja Eesti geoloogia rajaja, akadeemik F. Schmidt 1881. aastal. Vasalemma kihistu levib peaaegu l\u00e4\u00e4ne-idasuunalise umbes 40 km pikkuse kitsa v\u00f6\u00f6ndina\u00a0<b>Risti ja Saku vahel<\/b>\u00a0(joonis 1).\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"471\" height=\"316\" class=\"alignnone wp-image-31\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/vasalemma1a.jpg\" title=\"vasalemma1a.jpg\" alt=\"Vasalemma\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/vasalemma1a.jpg 471w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/vasalemma1a-300x201.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 471px) 100vw, 471px\"><br>Joonis 1. Vasalemma kihistu paljandite ja puurprofiilide paiknemise skeem. Punktiirjoonega on t\u00e4histatud Vasalemma kihistu levila (Hints, 1990)<\/p>\n<p>\u00a0<br>Kihistu alumine ja keskmine osa kuuluvad Keila, \u00fclemine aga Oandu lademesse. Puurs\u00fcdamike andmete p\u00f5hjal on Vasalemma kihistu paksus kuni 15 m ja sellest keskmiselt 2\/3 on esindatud detriitsete kuni biomorfsete lubjakividega, nn \u00fcmarmoriga. Viimast nimetust on kasutatud kivimi kristallilise ehituse ja hea poleeritavuse t\u00f5ttu. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolmandiku l\u00e4bil\u00f5ikest moodustavad mikro- ja peitkristallilised (afaniitsed) lubjakivid. Kihistu alumises osas esineb 0,1-1,0 m paksuseid savika lubjakivi kihte, mis sisaldavad mitmeid Keila lademele iseloomulikke kivistisi (k\u00e4sijalgseid\u00a0<i>Estlandia<\/i>,\u00a0<i>Clinambon<\/i>, jt). Keila ja Oandu lademe piiri m\u00e4\u00e4ramine Vasalemma kihistu sees on seotud suurte raskustega, sest lademete nn juhtkivististe esinemissagedus on l\u00e4bil\u00f5ikes on v\u00e4ike.<\/p>\n<p>\n\tSuur, umbes 4 km<sup>2<\/sup>\u00a0pindalaga tegutsev karj\u00e4\u00e4r asub Vasalemma asulast idas, otse teispool raudteed. Karj\u00e4\u00e4ris paljanduvad <strong>\u00dc<\/strong><b>lem-Ordoviitsiumi<\/b>\u00a0Keila ja Oandu lademe detriit- ja rifilubjakivid, mida k\u00e4sitletakse Vasalemma kihistuna (foto 1).\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"520\" height=\"390\" class=\"alignnone wp-image-32\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/086a.jpg\" title=\"086a.jpg\" alt=\"Vasalemma\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/086a.jpg 520w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/086a-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 520px) 100vw, 520px\"><\/p>\n<p>\n\t\tFoto 1. Ebakorrap\u00e4rase kujuga rifid Vasalemma karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5unaosas\n\t<\/p>\n<p>\n\tLubjakivides n\u00e4eb umbes 454 miljonit aastat tagasi valitsenud\u00a0<b>troopilise madalmere<\/b>\u00a0rikkalikku elustikku. Karj\u00e4\u00e4ri p\u00f5hjaseinas paljandub umbes 8 m paksune lasund lainjaskihilisi kuni muguljaid, lubimudast ja kivististe osistest moodustunud mudalis-detriitseid lubjakive, mis kuuluvad Keila lademe Saue kihistikku (joonis 2, foto 2). Kihistiku alumisel piiril, mis moodustab siin karj\u00e4\u00e4ri p\u00f5hja, esinevad kivistunud lainevired. Need osutavad lubjakivide v\u00e4ga madalaveelistele, lainetusest m\u00f5jutatud tekketingimustele.\n<\/p>\n<p>\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"275\" height=\"653\" class=\"alignnone wp-image-33\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/vasalemma2.jpg\" title=\"vasalemma2.jpg\" alt=\"Vasalemma\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/vasalemma2.jpg 275w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/vasalemma2-126x300.jpg 126w\" sizes=\"auto, (max-width: 275px) 100vw, 275px\"><br>Joonis 2. Karj\u00e4\u00e4ri p\u00f5hjaseina (Saue kihistik) geoloogiline l\u00e4bil\u00f5ige (Hints, 2004)<\/p>\n<p>\n\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"520\" height=\"390\" class=\"alignnone wp-image-34\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/141a.jpg\" title=\"141a.jpg\" alt=\"Vasalemma\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/141a.jpg 520w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/438\/141a-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 520px) 100vw, 520px\">\n\t<\/p>\n<p>\n\t\tFoto 2. Vaade Vasalemma lubjakivikarj\u00e4\u00e4ri p\u00f5hjaseinale, kus paljandub Saue kihistik\n\t<\/p>\n<p>\n\t\t\u00a0\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\t<span style=\"font-size:16px\"><strong>Vaata videot Vasalemma karj\u00e4\u00e4rist <\/strong><\/span><strong><a data-url=\"https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=19338\" href=\"https:\/\/www.uttv.ee\/naita?id=19338\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">SIIT<\/a><\/strong>\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>13. sajandist k\u00fclana m\u00e4rkimist leidnud\u00a0Vasalemma\u00a0(Wosilki) \u00fcmbrus on p\u00e4lvinud geoloogide t\u00e4helepanu alates 19. sajandi keskelt, eelk\u00f5ige kui omap\u00e4raseid kivistisi \u2013\u00a0ts\u00fcstiide (merikerasid) sisaldavate lubjakivide levila. Vasalemmas ja selle \u00fcmbruses paljanduvad\u00a0Ordoviitsiumi-aegsed\u00a0lubjakivid kohati lausa maapinnal v\u00f5i \u00f5hukese rohukamara all. Geoloogidest palju varem on Vasalemma &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":77,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/77"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}