{"id":10,"date":"2024-04-04T06:15:03","date_gmt":"2024-04-04T03:15:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/viru\/"},"modified":"2024-04-04T06:15:12","modified_gmt":"2024-04-04T03:15:12","slug":"viru","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/vaatamisvaarsused\/viru\/","title":{"rendered":"Viru raba"},"content":{"rendered":"

\n\tEestis algas soode teke varsti\u00a0p\u00e4rast mandrij\u00e4\u00e4 taandumist<\/b>, kui kliima muutus pehmemaks \u2013 9100-8800 aastat tagasi. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumise tagajarjel; intensiivsem j\u00e4rvede kinnikasvamine algas alles umbes 6500 aastat tagasi. Rabafaasi j\u00f5udsid esimesed sood umbes 8000 aastat tagasi. Esimene m\u00e4rgatav rabastumise suurenemine algas K\u00f5rg-Eestis ligikaudu 7000 aasta eest, Madal-Eestis v\u00f5ttis soode rabastaadiumi j\u00f5udmine 2500 \u2013 3000 aastat kauem aega. Rabade moodustumiseks k\u00f5ige soodsamad tingimused olid Eestis 4000 \u2013 2000 aastat tagasi, subboreaalsel kliimaperioodil ja subatlantilise kliimaperioodi algul. Liivastel aladel toimunud maismaa rabastumine oli k\u00f5ige intensiivsem \u00fcsna kitsas ajal\u00f5igus: ligi kolmandik sel viisil tekkinud rabadest hakkas arenema alles 3000 \u2013 2500 aastat tagasi.\n<\/p>\n

\n\tSood v\u00f5ivad tekkida: 1)\u00a0maismaa soostumise tulemusel ehk telmaatiliselt<\/b>\u00a0\u2013\u00a0nii on tekkinud 2\/3 Eesti soodest 2)\u00a0veekogude kinnikasvamise (m\u00fcltumise) tulemusel ehk limniliselt<\/b>, millele viitab turbalasundi all j\u00e4rvesetete (j\u00e4rvemuda, j\u00e4rvelubja) esinemine \u2013\u00a0nii on tekkinud 1\/3 Eesti soodest.\n<\/p>\n

\n\tBotaanilises<\/b>\u00a0m\u00f5istes on sood kohad, kus kasvavad turvast moodustavad taimekooslused,\u00a0geoloogilises<\/b>\u00a0t\u00e4henduses iseloomustab sood teatud kokkuleppeline turba minimaalne paksus mingil minimaalsel pindala\u00fchikul. Soode olemasoluks on vaja v\u00e4hemalt kaks tingimust.\u00a0Esiteks<\/b>\u00a0peab sademete hulk \u00fcletama aurumise maapinnalt ja\u00a0teiseks<\/b>\u00a0eelduseks on pinnase halb veel\u00e4bilaskvus. Eestimaa suhteliselt jahe kliima, aga ka mandrij\u00e4\u00e4\u00a0ning j\u00e4\u00e4sulavete vormitud valdavalt lauge pinnamood ja savikad liustikusetted (moreen) on soodustanud soostumist.\n<\/p>\n

\n\tSoode arengustaadiumi j\u00e4rgi eristatakse: 1)\u00a0madalsood<\/b>\u00a0(nende vesi p\u00e4rineb peale sademete ka p\u00f5hjaveest), 2)\u00a0siirdesood<\/b>\u00a0(soo arengu keskmine j\u00e4rk; \u00fcleminek madalsoost k\u00f5rgsooks), 3)\u00a0k\u00f5rgsood ehk rabad<\/b>\u00a0(\u00fcksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht).\n<\/p>\n

\n\tViru raba tekkis p\u00e4rast j\u00e4\u00e4aega ja liustikuj\u00e4\u00e4\u00a0sulamist luidete vahele lohku j\u00e4\u00e4nud\u00a0j\u00e4rvest<\/b>, mille umbes poole meetri paksused mudasetted asuvad siiani soop\u00f5hjas. Tegu on\u00a0Balti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve luidetega<\/b>, maksimaalse k\u00f5rgusega 64 m \u00fcle merepinna, enamuse k\u00f5rgus j\u00e4\u00e4b aga 60 m \u00fcmp. Balti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve l\u00f5puks loetakse nn. Billingeni katastroofi 11 600 aastat tagasi, mil toimus j\u00e4rvevete l\u00e4bimurre Atlandi ookeani.\n<\/p>\n

\n\tUmbes 5000 aastat tagasi hakkas j\u00e4rv kinni kasvama ja algul tekkis madalsoo, hiljem raba. Maapinda katab rabas paks turbasamblavaip, mis pealt j\u00e4rjest juurde kasvades ning alt k\u00f5dunedes turbakihti v\u00e4ga pikkam\u00f6\u00f6da,1-2 mm aastas, paksemaks kasvatab. Kuna turba juurdekasv on keskmiselt 1 mm aastas ning turbalasundi paksus maksimaalselt 6,8 meetrit, siis saab lihtsaid arvutusi teostades Viru raba vanuseks ligikaudu\u00a03000 aastat<\/b>.\n<\/p>\n

\n\tViru raba oma 235 hektarise pindalaga on suhteliselt v\u00e4ike soo, kuid sellele vaatamata n\u00e4eb siin k\u00f5ike, mis\u00a0k\u00f5rgsoole iseloomulik<\/b>. Siin on esindatud paks turbalasund, liigivaene taimestik ning laukad ja \u00e4lved. Oma ehituselt ja arengult on see klassikaline Ida-Eesti t\u00fc\u00fcpi kumerraba. Raba keskme \u00fcmber asub siin h\u00e4sti v\u00e4ljakujunenud rabapeenardega puis-laukaraba. Sellega k\u00fclgneb aktiivselt arenev puis-\u00e4lveraba, kohati ka lage peenar-\u00e4lveraba. Kuivendusest m\u00f5jutatud raba p\u00f5hjaosas levib puisraba. Laukad on siin 2,5-3 meetri s\u00fcgavused, nende p\u00f5hja katab paks turbamuda. Rabale iseloomulikud veekogud tekivad, kui raba on v\u00e4hemalt 3000 aastat vana, v\u00e4hemalt \u00fche kilomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ning lauge pinnaga \u2013\u00a0sellisel moel ei j\u00f5ua kogu sademetest tulev vesi \u00e4ra n\u00f5rguda ja koguneb laugastesse. Huumushapete t\u00f5ttu on laukavesi s\u00fcngelt pruunikas. Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja v\u00e4he mineraalset ainet, mis muudab vee v\u00e4ga puhtaks.\n<\/p>\n

\n\tRabasse kaevatud kuivenduskraav raja l\u00f5puosas on p\u00e4rit ajast, mil Viru rabas turvast toodeti. Sillakese k\u00f5rvalt viib laudtee haru freesturbav\u00e4lja servale. Alates 1985. aastast siit enam turvast ei v\u00f5eta, kuid 30 aasta jooksul pole v\u00e4himatki m\u00e4rki rabataimestiku taastumisest \u2013\u00a0turbav\u00e4li on endiselt pruun ja elutu.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\"Viru\"
Foto. Rabast paistab Balti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve luide\u00a0<\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n

\t\"Viru\"<\/p>\n

Foto. 2013. aastal valminud vaatetorn Viru rabas<\/p>\n

\"Viru\"
Foto. Huulheina otsingud<\/p>\n

\t\u00a0<\/p>\n