Viru raba

Eestis algas soode teke varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks – 9100-8800 aastat tagasi. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumise tagajarjel; intensiivsem järvede kinnikasvamine algas alles umbes 6500 aastat tagasi. Rabafaasi jõudsid esimesed sood umbes 8000 aastat tagasi. Esimene märgatav rabastumise suurenemine algas Kõrg-Eestis ligikaudu 7000 aasta eest, Madal-Eestis võttis soode rabastaadiumi jõudmine 2500 – 3000 aastat kauem aega. Rabade moodustumiseks kõige soodsamad tingimused olid Eestis 4000 – 2000 aastat tagasi, subboreaalsel kliimaperioodil ja subatlantilise kliimaperioodi algul. Liivastel aladel toimunud maismaa rabastumine oli kõige intensiivsem üsna kitsas ajalõigus: ligi kolmandik sel viisil tekkinud rabadest hakkas arenema alles 3000 – 2500 aastat tagasi.

Sood võivad tekkida: 1) maismaa soostumise tulemusel ehk telmaatiliselt – nii on tekkinud 2/3 Eesti soodest 2) veekogude kinnikasvamise (mültumise) tulemusel ehk limniliselt, millele viitab turbalasundi all järvesetete (järvemuda, järvelubja) esinemine – nii on tekkinud 1/3 Eesti soodest.

Botaanilises mõistes on sood kohad, kus kasvavad turvast moodustavad taimekooslused, geoloogilises tähenduses iseloomustab sood teatud kokkuleppeline turba minimaalne paksus mingil minimaalsel pindalaühikul. Soode olemasoluks on vaja vähemalt kaks tingimust. Esiteks peab sademete hulk ületama aurumise maapinnalt ja teiseks eelduseks on pinnase halb veeläbilaskvus. Eestimaa suhteliselt jahe kliima, aga ka mandrijää ning jääsulavete vormitud valdavalt lauge pinnamood ja savikad liustikusetted (moreen) on soodustanud soostumist.

Soode arengustaadiumi järgi eristatakse: 1) madalsood (nende vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest), 2) siirdesood (soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks), 3) kõrgsood ehk rabad (üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht).

Viru raba tekkis pärast jääaega ja liustikujää sulamist luidete vahele lohku jäänud järvest, mille umbes poole meetri paksused mudasetted asuvad siiani soopõhjas. Tegu on Balti jääpaisjärve luidetega, maksimaalse kõrgusega 64 m üle merepinna, enamuse kõrgus jääb aga 60 m ümp. Balti jääpaisjärve lõpuks loetakse nn. Billingeni katastroofi 11 600 aastat tagasi, mil toimus järvevete läbimurre Atlandi ookeani.

Umbes 5000 aastat tagasi hakkas järv kinni kasvama ja algul tekkis madalsoo, hiljem raba. Maapinda katab rabas paks turbasamblavaip, mis pealt järjest juurde kasvades ning alt kõdunedes turbakihti väga pikkamööda,1-2 mm aastas, paksemaks kasvatab. Kuna turba juurdekasv on keskmiselt 1 mm aastas ning turbalasundi paksus maksimaalselt 6,8 meetrit, siis saab lihtsaid arvutusi teostades Viru raba vanuseks ligikaudu 3000 aastat.

Viru raba oma 235 hektarise pindalaga on suhteliselt väike soo, kuid sellele vaatamata näeb siin kõike, mis kõrgsoole iseloomulik. Siin on esindatud paks turbalasund, liigivaene taimestik ning laukad ja älved. Oma ehituselt ja arengult on see klassikaline Ida-Eesti tüüpi kumerraba. Raba keskme ümber asub siin hästi väljakujunenud rabapeenardega puis-laukaraba. Sellega külgneb aktiivselt arenev puis-älveraba, kohati ka lage peenar-älveraba. Kuivendusest mõjutatud raba põhjaosas levib puisraba. Laukad on siin 2,5-3 meetri sügavused, nende põhja katab paks turbamuda. Rabale iseloomulikud veekogud tekivad, kui raba on vähemalt 3000 aastat vana, vähemalt ühe kilomeetrise läbimõõduga ning lauge pinnaga – sellisel moel ei jõua kogu sademetest tulev vesi ära nõrguda ja koguneb laugastesse. Huumushapete tõttu on laukavesi süngelt pruunikas. Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja vähe mineraalset ainet, mis muudab vee väga puhtaks.

Rabasse kaevatud kuivenduskraav raja lõpuosas on pärit ajast, mil Viru rabas turvast toodeti. Sillakese kõrvalt viib laudtee haru freesturbavälja servale. Alates 1985. aastast siit enam turvast ei võeta, kuid 30 aasta jooksul pole vähimatki märki rabataimestiku taastumisest – turbaväli on endiselt pruun ja elutu.

 

Foto. Rabast paistab Balti jääpaisjärve luide 

 

 

Foto. 2013. aastal valminud vaatetorn Viru rabas

Foto. Huulheina otsingud

 

• Vaata Videot Viru rabast SIIT