Invasiivsete võõrliikide ja kliimamuutuste mõju Eesti mereökosüsteemidele

Kliimamuutuste mõju

Kliimamuutuste teema keskendub CO2 sidumise seisukohast väärtuslike mereelupaikade, merepõhja kõrgemate taimede (merihein ja muud kõrgemad taimed) koosluste leviku ja CO2 sidumispotentsiaali hindamisele.

Rannikumere elupaikade CO2 sidumispotentsiaali hindamine ja selliste elupaikade taastamine. 

Meriheina koosluste taastamise eksperiment viiakse läbi Prangli saare läheduses 2-5 m sügavusel alal endise veealuse liivamaardla piirkonnas. Koosluse taastamisel kasutatakse nöörmeetodit. Järgnevalt jälgitakse kogu projekti vältel istutatud taimede olukorda ning kirjeldatakse uue meriheinakoosluse arengut. Tegevuse metoodiliseks aluseks on Horizon MERCES projekti poolt koostatud Deliverable 10.6: Restoration of marine ecosystems: a manual for users. Töö tulemusel luuakse Eesti merealal efektiivselt toimivad metoodikad, mida saab rakendada väärtuslike mereelupaikade taastamisel ja/või seisundi parandamisel.

2022 aastal teostati välitööd ja koguti proove merepõhja suurtaimestiku koosluste süsinikusisalduse määramiseks. Koguti proove nii meriheina kooslustest (Prangli, Väinameri, Liivi laht) kui teistest kõrgemate taimede kooslustest. Eraldi määratakse süsinikusisaldus pinnases olevast koosluse osast ja veesambas olevast osast. Kogutud proovid on hetkel analüüsitud. Kevadel kogutakse veel lisaproovid samadest kooslustest, et saada sesoonne aspekt. 2022 aasta suvel teostati Prangli saare lõunarannikul eksperiment meriheina koosluste taastamiseks (Joonis 5). Selleks koguti meriheina istutusmaterjal mõne kilomeetri kauguselt ning istutati meriheina taimed kolmes eri asukohas. 2022 aasta sügisel teostati ka esimene vaatluste seeria – kõikides asukohtades oli istutusmaterjal alles.

zostera

Joonis1. Zostera marina elupaiga taastamise eksperiment.

2023 mais filmitud veealused kaadrid eksperimendist:  mvi_0475.mov