Tekstitöötlusprogrammid nagu Word ja LibreOffice on tavalised rakendustarkvara programmid. Selliste programmidega oleme harjunud näiteks Windowsi või Macintoshi keskkonnas. Tüüpiliselt on programmil aken menüüde ja tööriistaribadega. Programmil on palju erinevaid funktsioone, ent kõik mida me teeme, toimub programmi sees, mitte programmide vahel. Selle tõttu on piirid programmide vahel ka üsna selged. Fail on avatud ühes või teises programmis. Kuidas siis muidu? Ja programm ise on umbes selline:

Sellised programmid tulevad tavaliste tekstitöötlustoimingutega hakkama. Aga mis siis, kui me tahame ühte operatsiooni teha eriti hästi või tõhusalt? Või mis siis kui me tahame teha midagi, mille peale programmi looja ei ole mõelnud? Kas siis ei ole pärssiv, kui meie tööriistakast piirdub ühe Šveitsi armee taskunoaga? Saame tuttavaks Unixi filosoofiaga!