{"id":9,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maakoore-keemiline-koostis\/"},"modified":"2024-04-22T14:59:04","modified_gmt":"2024-04-22T11:59:04","slug":"maakoore-keemiline-koostis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maakoore-keemiline-koostis\/","title":{"rendered":"Maakoore keemiline koostis"},"content":{"rendered":"<p>Otseseid andmeid Maa keemilise koostise kohta on vaid meile k\u00e4ttesaadava, maakoore \u00fclemise, 16-20 km kohta. Maakoor on Maa k\u00f5ige pindmine, keskmiselt 20 km paksune tahke kiht. Kontinentidel on ta paksus suurem (keskmiselt 40 km), ookeanides v\u00e4iksem (keskmiselt alla 10 km). Maakoor on tekkinud Maa geoloogilise ajaloo v\u00e4ltel planeedi ainese \u00fclessulamise protsessides, mille k\u00e4igus kergem sulamass t\u00f5usis pinnale, jahtus, tahkestus ja muutus kivimeiks. Maa \u00fclej\u00e4\u00e4nud tahkete sf\u00e4\u00e4ridega v\u00f5rreldes on maakoor t\u00fchiselt \u00f5huke. Samas on ta k\u00f5ige muutlikuma suhtelise paksuse ja koostisega, kuid tervikuna teistest v\u00e4iksema tihedusega. Silmas pidades selles mitmesuguste kivimt\u00fc\u00fcpide esinemise vahekordi, arvutasid ameerika teadlased Clark ja Washington juba 19. sajandi l\u00f5pul erinevatest piirkondadest kogutud umbes 6000 anal\u00fc\u00fcsi alusel maakoore keskmise keemilise koosseisu.<\/p>\n<p>Kivimiliselt on maakoore k\u00f5ige \u00fclemises, keskmiselt 16 km paksuses kihis \u00fclekaalus mitmesugused tardkivimid (v\u00f5i nende moondelised ekvivalendid), mis moodustavad 95% kogu kivimite massist. Ligikaudu 4% moodustavad kildad, 0,75% liivakivid ja 0,25% karbonaatsed setendid. Seega peaks tardkivimite keskmine keemiline koostis vastama k\u00fcllalt t\u00e4pselt maakoore keskmisele keemilisele koostisele. Arvutuste j\u00e4rgi, mis sisaldavad vastavaid kivimite proportsioone ning arvestavad ka settekivimite keskmisi koostisi, moodustavad maakoore \u00fclemisest osast 98,73% ainult \u00fcheksa elementi, kuna k\u00f5ikide \u00fclej\u00e4\u00e4nud elementide sisaldus on vaid 1,27%.<\/p>\n<p><strong>Tabel. Maakoore \u00fclemise 16 km paksuse kihi keskmine keemiline koostis\u00a0<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/yld_kirjandus.html\"><span style=\"color: #000000;\">(Mason,\u00a01966)<\/span><\/a><\/strong><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"476\" height=\"280\" class=\"alignnone wp-image-26\" title=\"tabel.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/tabel.png\" alt=\"tabel.png\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/tabel.png 476w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/tabel-300x176.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 476px) 100vw, 476px\"><\/p>\n<p>Seadusp\u00e4rasused keemilises koostises v\u00e4ljenduvad suurep\u00e4raselt ka mineraalsete esinemisvormide esinemissageduses. Mineraalses m\u00f5ttes moodustavad enamuse maakoorest mitmesugused silikaadid (vt\u00a0<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/miner\/silikaadid.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/miner\/silikaadid.html<\/a>), \u00fchendid, mis koosnevad p\u00f5hiliselt kahest levinuimast elemendist \u2013\u00a0hapnikust (O) ja r\u00e4nist (Si).<\/p>\n<p>Maakoore kivimite hulgas on \u00fclekaalus mitmesugused tardkivimid ja nende moondel tekkinud kivimid, mis moodustavad 95% kogu kivimite massist. Settekivimid ja nendest tekkinud moondekivimid moodustavad vaid 5% maakoorest. Seega vastab maakoore keskmine keemiline koostis ligil\u00e4hedaselt tardkivimite keskmisele keemilisele koostisele.<\/p>\n<p>Maalt, meteoriitidest ja Kuu kivimeist on leitud \u00fcle 3700 erineva mineraali. Geoloogiateaduse haru, mis tegeleb mineraalide kirjeldamise ja uurimisega, nimetatakse mineraloogiaks. Mineraal (vt\u00a0<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/miner\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/miner<\/a>) on loodusliku tekkega, koostiselt ja struktuurilt individuaalne tahke aine.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/5.2.jpg\" width=\"625\" height=\"556\"><\/p>\n<p>Joonis. Kivimid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Otseseid andmeid Maa keemilise koostise kohta on vaid meile k\u00e4ttesaadava, maakoore \u00fclemise, 16-20 km kohta. Maakoor on Maa k\u00f5ige pindmine, keskmiselt 20 km paksune tahke kiht. Kontinentidel on ta paksus suurem (keskmiselt 40 km), ookeanides v\u00e4iksem (keskmiselt alla 10 km). &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":105,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/105"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}