{"id":8,"date":"2024-04-04T04:38:27","date_gmt":"2024-04-04T01:38:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/laamtektoonika\/"},"modified":"2024-04-22T14:56:30","modified_gmt":"2024-04-22T11:56:30","slug":"laamtektoonika","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/laamtektoonika\/","title":{"rendered":"Laamtektoonika"},"content":{"rendered":"

Juba iidsetest aegadest pandi t\u00e4hele, et kivimiline maakoor ei ole sugugi paigal, vaid suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kerkimise-vajumise liikumises. Sellest r\u00e4\u00e4kisid nii m\u00e4gedest leitavad merep\u00f5hja organismide kivistised kui ka vee alla vajunud maismaa osad.<\/p>\n

M\u00f5\u00f5dunud sajandi kuuek\u00fcmnendail-seitsmek\u00fcmnendail t\u00f5estati, et lisaks maakoore kerkimisele ja vajumisele on ta ka pidevas horisontaalses liikumises. Selle tagaj\u00e4rjel on t\u00e4nap\u00e4eva mandrid kord l\u00e4henenud, kord kaugenenud, liitunud ja l\u00e4henenud. Tuleb v\u00e4lja, et sellised geoloogilised protsessid nagu maav\u00e4rinad, vulkanism ja intensiivsed maakoore deformatsioonid t\u00fckeldavad Maa pinda mitte niiv\u00f5rd mandrilise ja ookeanilise koorega aladeks kui maakoorest hoopis suurema paksusega plokkideks \u2013\u00a0litosf\u00e4\u00e4ri plaatideks ehk laamadeks. Oma pindalalt v\u00f5ivad laamad olla v\u00e4ga erinevad: hiiglaslikest Euraasia ja Vaikse ookeani plaatidest kuni pisikeste Kookose, Anatoolia ja veel v\u00e4iksemate laamadeni v\u00e4lja. Lisaks vertikaalsetele k\u00f5ikuvatele liikumistele teevad laamad miljonite aastate v\u00e4ltel l\u00e4bi ka ulatuslikke k\u00fclgsuunalisi triive kiirusega m\u00f5ni cm kuni 20 cm aastas (joonis 1).<\/p>\n

Saksa klimatoloog Alfred Wegener esitas juba 20. sajandi algul oma kuulsa h\u00fcpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimise ja selle lagunemisele j\u00e4rgnenud mandrite triivi kohta, mis langes aga geof\u00fc\u00fcsikute h\u00e4vitava kriitika alla, kuna eeldas mandrite triivimist ookeanilisel koorel Maa ja Kuu vaheliste loodete j\u00f5u toimel.<\/p>\n

Laamtektoonika j\u00e4rgi, erinevalt Wegeneri h\u00fcpoteesist, ei triivi mitte lihtsalt mandrilise koore plokid ookeanilisel koorel, vaid litosf\u00e4\u00e4ri\u00a0(nii ookeanilise kui mandrilise)\u00a0plokid (laamad) astenosf\u00e4\u00e4ril.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib v\u00e4ita, et Maa on oma olemuselt looduslik \u201csoojusmasin\u201d, mille gravitatsiooniv\u00e4ljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi tsentri, v\u00e4iksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Maap\u00f5ue s\u00fcgavuse suurenedes mineraalide tihenemisega kaasnevad eksotermilised protsessid koos elementide radioaktiivse lagunemise soojuse ja v\u00e4listuumast t\u00f5usva s\u00fcvasoojusvooga tekitavad vahev\u00f6\u00f6s kivimmassi viskoosset voolamist ja \u00fclessulamise koldeid, mis hakkavad liikuma \u00fcles, maapinna suunas, nagu seda teeb kuum vesi tulele asetatud teekannus. Laamtektoonika seisukoha j\u00e4rgi ringleb kivimaines vahev\u00f6\u00f6s selliste soojuslike \u201ckonvektsioonvoolustena\u201d.\u00a0Siit ka laamtektoonikale antud naljatlev iseloomustus: \u201cteekannu filosoofia.\u201d\u00a0Laamade edasiviivaks j\u00f5uks ongi vahev\u00f6\u00f6st l\u00e4htuvad soojuslikud konvektsioonivoolud. Ookeanilised litosf\u00e4\u00e4ri laamad tekivad ookeanide keskahelike all astenosf\u00e4\u00e4rist t\u00f5usvast basaltsest magmast ja kuni 200 miljonit aastat v\u00e4ldanud triivi j\u00e4rel hakkavad ookeani \u00e4\u00e4rtel jahtununa ja paksenenuna sukelduma vahev\u00f6\u00f6sse (subduktsioon) (joonis 2). Sukeldumispiirkondades tekib kivimite \u00fclessulamise protsessis mandriline litosf\u00e4\u00e4r, mis ei tee l\u00e4bi vahev\u00f6\u00f6sse vajumist. Sellega on seletatav, miks maa kivimiline ajalugu on talletatud mandrilise litosf\u00e4\u00e4ri kivimites.<\/p>\n

K\u00f5ikides ookeanides kulgevad v\u00f5imsad m\u00e4estikuahelike s\u00fcsteemid, mida nimetatakse ookeani keskahelikeks ehk ookeani riftiv\u00f6\u00f6nditeks. Seal toimub vahev\u00f6\u00f6\u00a0s\u00fcgavusest \u00fclesliikuva tulikuuma ainese p\u00f5hjustatud ookeanilise maakoore k\u00fclgsuunaline lahknemine (spreeding). Kuna ookeanide riftiv\u00f6\u00f6ndites kasvab maakoort pidevalt juurde, siis peab teda kuskil samapalju ka h\u00e4vima. Ookeanilise laama vahev\u00f6\u00f6sse vajumine algab s\u00fcviku tekkega ookeani \u00e4\u00e4res. Seal sukeldub ookeaniline maakoor teise laama alla ja sulab vahev\u00f6\u00f6s uuesti magmaks.<\/p>\n

Kergem magma voolab vulkaanide kaudu maapinnale v\u00f5i tardub maakoore l\u00f5hedes graniitse koostisega kivimiks. Nii tekib ookeanis\u00fcvikute v\u00f6\u00f6ndis pidevalt mandrilist maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline, basaltne maakoor on pidevas ringk\u00e4igus.<\/p>\n

Ookeanide laienemise ja kitsenemise, avanemise ja sulgumise k\u00e4igus on pidevas liikumises ka mandrid, mis samuti kas kaugenevad v\u00f5i l\u00e4henevad, lagunevad v\u00f5i liituvad. Mandrite r\u00e4nnuteede kujutamisel erinevatel ajastutel tekivad paleogeograafilised kaardid, millel v\u00f5ib j\u00e4lgida mandrite ja ookeanide asendi muutusi (joonis 3).<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Joonis 1. Peamiste maakoorelaamade t\u00e4nap\u00e4evane paiknemine ja triivimise suunad.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Joonis 2. Laamade triiv<\/p>\n

<\/p>\n

Joonis 3. Paleogeograafilised kaardid n\u00e4itavad mandrite triivi ja kontinentide asendeid eri ajastutel<\/p>\n

<\/p>\n

Islandil v\u00f5ib n\u00e4ha, kuidas laienevas maakoores tekivad l\u00f5hed. Siin kulgeb
\nAmeerika ja Euraasia laama vaheline s\u00fcval\u00f5hang (foto U. Uri).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juba iidsetest aegadest pandi t\u00e4hele, et kivimiline maakoor ei ole sugugi paigal, vaid suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kerkimise-vajumise liikumises. Sellest r\u00e4\u00e4kisid nii m\u00e4gedest leitavad merep\u00f5hja organismide kivistised kui ka vee alla vajunud maismaa osad. M\u00f5\u00f5dunud sajandi kuuek\u00fcmnendail-seitsmek\u00fcmnendail t\u00f5estati, et lisaks …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":101,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}