{"id":7,"date":"2024-04-04T04:38:27","date_gmt":"2024-04-04T01:38:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-sfaariline-ehitus\/"},"modified":"2024-04-04T04:38:38","modified_gmt":"2024-04-04T01:38:38","slug":"maa-sfaariline-ehitus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-sfaariline-ehitus\/","title":{"rendered":"Maa sf\u00e4\u00e4riline ehitus"},"content":{"rendered":"

Juba enne meie ajaarvamist lugesid mitmed vanaaja filosoofid Maad kerakujuliseks. T\u00e4psemad geodeetilised m\u00f5\u00f5tmised on aga n\u00e4idanud, et Maa erineb kujult kerast, kuna ta l\u00e4bim\u00f5\u00f5t pooluste suunas on v\u00e4iksem kui ekvaatoritasapinnas (21 km pikem). Seega on Maa t\u00f5elisele kujule l\u00e4hedasem p\u00f6\u00f6rdellipsoid, mille p\u00f6\u00f6rdeteljeks on l\u00fchem telg. Veelgi paremini kui p\u00f6\u00f6rdellipsoid, vastab Maa tegelikule kujule geoid. Geoidiks nimetatakse ettekujutatavat pinda, mis vastab veepinnale ookeanides t\u00e4ieliku tuulevaikuse korral. Geoidi pind on igas punktis risti raskusj\u00f5u suunaga.<\/span><\/p>\n

Geoidi kuju t\u00e4psem m\u00e4\u00e4ratlemine osutus v\u00f5imalikuks alles Maa tehiskaaslaste abiga, praeguseks on geoidi kuju m\u00e4\u00e4ratud juba m\u00f5ne detsimeetri t\u00e4psusega.<\/p>\n\n

Maa siseehitus<\/h3>\n

V\u00f5imalus Maa sisemust otseselt vaadelda on \u00fcsna piiratud \u2013 maailma s\u00fcgavaim puurauk Venemaal Koola poolsaarel ulatub 12\u00a0260 m s\u00fcgavuseni. S\u00fcgavamale puurimist takistab Maa sisesoojus, mis 12 km s\u00fcgavusel on umbes 180\u00a0\u00baC. Lisaks on geoloogidele k\u00e4ttesaadav kuni 300 km s\u00fcgavuselt p\u00e4rit vulkaaniline ja kimberliittorude materjal. See on aga kaunis t\u00fchine v\u00f5rreldes Maa raadiusega (6371 km). Seega p\u00e4rinevad meie teadmised Maa sisemuse kohta kaudsetest, geokeemilistest ja geof\u00fc\u00fcsikalistest allikatest. Kaudset informatsiooni saadakse Maale analoogsete v\u00f5i sama tekkega kehade uurimisel, eksperimentaalse petrof\u00fc\u00fcsikaga (luuakse erineva temperatuuri ja r\u00f5huga tingimused ja j\u00e4lgitakse, kuidas kivimid seal k\u00e4ituvad). Keemiliste meetoditega anal\u00fc\u00fcsitakse materjalide koostist, f\u00fc\u00fcsikaliste meetodite puhul m\u00f5\u00f5detakse seismiliste lainete levikukiirusi ja kivimite tihedust.<\/p>\n

Enim informatsiooni Maa sisemuse kohta annavad maav\u00e4rinate poolt tekitatud seismilised lained, mis l\u00e4bivad tuhandeid kilomeetreid. Seismilised lained v\u00f5ivad liikuda piki eri keskkondade piirpinda, need on pinnalained, v\u00f5i keskkonda l\u00e4bida, need on kehalained. Pinnalainetel on suurem amplituud, mist\u00f5ttu nendega seostuvad maav\u00e4rinatega kaasnevad purustused. Maa siseehituse uurimiseks kasutatakse peamiselt kehalaineid, mida on kahte t\u00fc\u00fcpi: piki- ja ristilained. Pikilaine, mille puhul keskkond liigub laine l\u00e4bimisel piki laine levikusuunda, on v\u00f5imeline l\u00e4bima nii tahkeid kui vedelaid keskkondi. Ristilaine, mille suhtes aines liigub risti laine levikusuunaga, ei l\u00e4bi vedelaid keskkondi ning selle levikukiirus on ligikaudu 1,7 korda v\u00e4iksem kui pikilainel.\u00a0<\/p>\n

Seismiliste lainete levimiskiiruse j\u00e4rgi jaotatakse Maa siseosa kolmeks peamiseks v\u00f6\u00f6ndiks v\u00f5i kihiks: maakoor, vahev\u00f6\u00f6 ja tuum (sisemine ja v\u00e4limine) (joonis 1). Seismiliste lainete levimiskiirus maakoores k\u00f5igub 2-7 km\/s, vahev\u00f6\u00f6s 8-14 km\/s ja tuumas 8-11 km\/s.<\/p>\n

<\/p>\n

Joonis 1. Maa ehitus.<\/p>\n

Maakoor jaguneb ookeanilist ja mandrilist t\u00fc\u00fcpi kooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere p\u00f5hja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosf\u00e4\u00e4ri kivimite \u00fclessulamisel moodustunud basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Maakoore paksus on keskmiselt 25-40 km mandrite all ja kuni 75 km k\u00f5rgm\u00e4estike all ning ookeanilise koore paksus k\u00f5igub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 15 km ookeanide \u00e4\u00e4rtel. Maakoort eraldab vahev\u00f6\u00f6st nn Moho pind (Mohorovi\u010di\u010di piirpind), mis sai oma nime Jugoslaavia geof\u00fc\u00fcsiku A. Mohorovi\u010di\u010di j\u00e4rgi. Moho pind kulgeb seal, kus kivimite tihedus ja seep\u00e4rast ka seismiliste lainete levimiskiirus h\u00fcppeliselt suurenevad.<\/p>\n

Vahev\u00f6\u00f6 jaguneb \u00fcla- ja s\u00fcvavahev\u00f6\u00f6ks. \u00dclavahev\u00f6\u00f6s eristatakse kivimite osalise (kuni 25%) \u00fclessulamise v\u00f6\u00f6ndit \u2013 astenosf\u00e4\u00e4ri, mille \u00fclemine piir paikneb keskmiselt 50 km s\u00fcgavusel ookeanide all ja 200 km s\u00fcgavusel mandrite all (joonis 2). Kokkuleppeliselt loetakse astenosf\u00e4\u00e4ri alumiseks piiriks s\u00fcgavust 670 km. Astenosf\u00e4\u00e4ri peale j\u00e4\u00e4v kivimkest kannab litosf\u00e4\u00e4ri nimetust. M\u00f6\u00f6da plastilist astenosf\u00e4\u00e4ri liiguvad j\u00e4igad litosf\u00e4\u00e4ri laamad.<\/p>\n

<\/p>\n

Joonis 2. Maa koor, litosf\u00e4\u00e4r ja \u00fclavahev\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Maa vahev\u00f6\u00f6 ja v\u00e4listuuma piir on umbes 2900 km s\u00fcgavusel. Seal muutub seismiliste lainete k\u00e4itumine \u2013 pikilainete kiirus langeb 14-lt umbes 10 km\/s, ristilained aga enam \u00fcldse ei levi. Kuna ristilained vedelikest l\u00e4bi ei tungi, siis oletatakse, et Maa v\u00e4listuum on vedelas olekus. Kui vahev\u00f6\u00f6 koosneb peamiselt raua- ja magneesiumirikastest silikaatidest, siis maa tuum koosneb raua ja nikli sulamist, v\u00e4listuum on vedel ja sisetuum tahkes seisundis. S\u00fcvavahev\u00f6\u00f6 ja v\u00e4listuuma piiril eristatkse \u00f5hukest vahekihti (D-kiht), milles k\u00e4ib ainevahetus tuuma ja vahev\u00f6\u00f6 vahel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juba enne meie ajaarvamist lugesid mitmed vanaaja filosoofid Maad kerakujuliseks. T\u00e4psemad geodeetilised m\u00f5\u00f5tmised on aga n\u00e4idanud, et Maa erineb kujult kerast, kuna ta l\u00e4bim\u00f5\u00f5t pooluste suunas on v\u00e4iksem kui ekvaatoritasapinnas (21 km pikem). Seega on Maa t\u00f5elisele kujule l\u00e4hedasem p\u00f6\u00f6rdellipsoid, …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":89,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/89"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}