{"id":6,"date":"2024-04-04T04:38:27","date_gmt":"2024-04-04T01:38:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-magnetvali-ja-soojusreziim\/"},"modified":"2024-04-04T04:38:38","modified_gmt":"2024-04-04T01:38:38","slug":"maa-magnetvali-ja-soojusreziim","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-magnetvali-ja-soojusreziim\/","title":{"rendered":"Maa magnetv\u00e4li ja soojusre\u017eiim"},"content":{"rendered":"<p><span>Maa on kui kahepooluseline magnet, mille indutseeritud magnetv\u00e4lja j\u00f5ujooned l\u00e4htuvad (magnetiliselt) l\u00f5una- ja suunduvad p\u00f5hjapoolusele. Piki neid j\u00f5ujooni orienteerub ka kompassi magnetiseeritud n\u00f5el.\u00a0<\/span><\/p>\n<p>Magnet- ja geograafilised poolused ei lange kokku. Nende vahelist erinevust nimetatakse magnetilise deklinatsiooni nurgaks ning selle t\u00e4nap\u00e4evane v\u00e4\u00e4rtus on ~11,2\u00b0.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/3.1.jpg\" width=\"534\" height=\"559\"><\/p>\n<p>Joonis. Maa magnetv\u00e4li.<\/p>\n<p>Maapinnal m\u00f5\u00f5detavast magnetv\u00e4ljast p\u00e4rineb ~95% Maa tuumast. Kuigi oluline on ka sisetuuma m\u00f5ju, paikneb magnetv\u00e4lja allikas siiski v\u00e4listuumas, kaasnedes Maa p\u00f6\u00f6rlemisest m\u00f5jutatud vedela ainese ringlemisega. V\u00e4listuuma moodustav aines (metalliline raud) on vedelas olekus ning voolab kiirusega m\u00f5ni kilomeeter aastas, so. miljoneid kordi kiiremini kui vahev\u00f6\u00f6 aines. Liikuva metalli voog tekitab elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetv\u00e4lja.<\/p>\n\n<h3>Paleomagnetism<\/h3>\n<p>Geoloogilise ajaloo v\u00e4ltel on Maa magnetv\u00e4lja polaarsus korduvalt muutunud, ehk teisis\u00f5nu on muutunud tema j\u00f5ujoonte orienteeritus. Paleomagnetismi aluseks on magma- ja settekivimites sisalduvate magnetiliste komponentide v\u00f5ime fikseerida Maa magnetpooluse asukohta, v\u00e4lja tugevust ning selle polaarsust. Kaasaegset situatsiooni, kus magnetv\u00e4lja j\u00f5ujooned v\u00e4ljuvad l\u00f5unapooluselt ja suunduvad p\u00f5hjapoolusele, nimetatakse normaalpolaarsuseks ning vastupidist situatsiooni p\u00f6\u00f6rdpolaarsuseks. Protsessi ennast nimetatakse magnetpooluste inversiooniks. Paleomagnetism on t\u00e4htis vahend mandrite triivi uurimiseks.<\/p>\n<p>Keskmiselt muutub Maa magnetv\u00e4lja polaarsus iga 0,5 miljoni aasta j\u00e4rel, muutus ise toimub aga reeglina paarik\u00fcmne tuhande aasta kestel.\u00a0<\/p>\n\n<h3>Maa soojusvoog ja geotermiline gradient<\/h3>\n<p>Maasisese soojusenergia avaldumisvormideks maapinnal on vulkaanid, termaalalad, kuumaveeallikad, samuti kaevandustes ja puuraukudes t\u00f5usev temperatuur jpm.\u00a0<\/p>\n<p>Otseste m\u00f5\u00f5tmiste j\u00e4rgi kaevandustes ja puuraukudes t\u00f5useb maakoore k\u00f5ige \u00fclemises osas temperatuur ~30\u00a0\u00b0C \u00fche kilomeetri kohta. T\u00f5en\u00e4oliselt pidurdub selline kiire temperatuuri t\u00f5us m\u00e4rgatavalt juba p\u00e4ris maakoore \u00fclaosas ja enamuses vahev\u00f6\u00f6s on see keskmiselt 1\u00a0\u00b0C\/km.<\/p>\n<p>Teoreetiliselt on temperatuur v\u00e4lis- ja sisetuuma piiril 6600\u00a0\u00b0C ja Maa tsentrumis\u00a06900 \u00b0C.<\/p>\n\n<h3>Maa soojusvoog<\/h3>\n<p>V\u00e4ike osa Maa sisemisest soojusenergiast eraldub pidevalt maapinna kaudu \u2013 seda nimetatakse Maa soojusvooks. \u00d5hukese ookeanilise ja paksu kontinentaalse maakoore soojusvoog on enam-v\u00e4hem v\u00f5rdne. P\u00f5hjuseks on esimesel vahev\u00f6\u00f6 kivimite suhteline l\u00e4hedus, teine aga sisaldab tunduvalt rohkem radioaktiivseid elemente. Maa soojusvoo p\u00f5hjustab kuumade vahev\u00f6\u00f6kivimite (magma) soojusvoog ja maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus.\u00a0<br>\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/3.2.jpg\" width=\"520\" height=\"390\"><\/p>\n<p><span>Proovide v\u00f5tmine paleomagnetismi m\u00e4\u00e4ramiseks, Kooskora karj\u00e4\u00e4r (foto\u00a0U.\u00a0Preeden)<\/span><\/p>\n<p><span><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/3.3.jpg\" width=\"520\" height=\"390\"><\/span><\/p>\n<p><span><span>Kuumaveeallikas, Haukadaluri org, Island (foto E. K\u00f5nd)<\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maa on kui kahepooluseline magnet, mille indutseeritud magnetv\u00e4lja j\u00f5ujooned l\u00e4htuvad (magnetiliselt) l\u00f5una- ja suunduvad p\u00f5hjapoolusele. Piki neid j\u00f5ujooni orienteerub ka kompassi magnetiseeritud n\u00f5el.\u00a0 Magnet- ja geograafilised poolused ei lange kokku. Nende vahelist erinevust nimetatakse magnetilise deklinatsiooni nurgaks ning selle t\u00e4nap\u00e4evane &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":88,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/88"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}