{"id":5,"date":"2024-04-04T04:38:27","date_gmt":"2024-04-04T01:38:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-mootmed-ja-kuju\/"},"modified":"2024-04-04T04:38:38","modified_gmt":"2024-04-04T01:38:38","slug":"maa-mootmed-ja-kuju","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-mootmed-ja-kuju\/","title":{"rendered":"Maa m\u00f5\u00f5tmed ja kuju"},"content":{"rendered":"

\n\tInimkonna ettekujutus Maa kujust ja m\u00f5\u00f5tmetest on l\u00e4bi teinud suure arengu. Sellistel teadmistel on lisaks inimliku uudishimu rahuldamisele ka suur praktiline ja teaduslik t\u00e4htsus. Maa m\u00f5\u00f5tmete m\u00e4\u00e4ramisega tegelevat teadusharu nimetatakse geodeesiaks, see on tihedalt seotud astronoomia, matemaatika ja f\u00fc\u00fcsikaga. M\u00f5\u00f5distamise t\u00e4psus s\u00f5ltub aga alati inseneriteaduse saavutustest. Nii v\u00f5imaldab praegune tehnoloogia kaugseiret kosmosest, mis on oluliselt t\u00e4psustanud Maa kuju ja m\u00f5\u00f5tmeid.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00dcldiselt arvatakse, et Maa kerakujulisust v\u00e4itis esimesena Pythagoras umbes 570-497 eKr. Maa kerakujulisus t\u00f5estati l\u00f5plikult Magalh\u00e3esi \u00fcmbermaailmareisiga, mis l\u00f5ppes 1522. aastal. Aastal 1671 sai prantsuse astronoom Jean Picard triangulatsioonikolmnurkade meetodil m\u00f5\u00f5tes Maa raadiuseks 6372 km, mis vastab juba p\u00e4ris t\u00e4pselt t\u00e4nap\u00e4evasele v\u00e4\u00e4rtusele 6371 km.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTegelikult ei ole Maa t\u00e4pselt kera kujuline. Parim matemaatiline l\u00e4hend Maa kujule on poolustelt kokkusurutud ellipsoid. Selle ellipsoidi ekvatoriaal- ja polaarraadiuse arvutamine on geodeesia \u00fclesanne ning see n\u00f5uab t\u00e4pset Maa gravitatsiooniv\u00e4lja tundmist. Maa ekvatoriaalpiirkondades v\u00e4hendab Maa p\u00f6\u00f6rlemisel tekkiv tsentrifugaalj\u00f5ud gravitatsioonij\u00f5udu. T\u00e4nap\u00e4evase rahvusvahelise tugiellipsoidi arvutamisel tuginetakse Maa tehiskaaslaste trajektooride j\u00e4lgimisele. Reljeefi erinevuste t\u00f5ttu ei \u00fchti maapind kusagil matemaatiliselt tuletatud ellipsoidi pinnaga, olles m\u00e4estike kohal m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5rgem, ookeanin\u00f5gudes madalam. See tekitas vajaduse f\u00fc\u00fcsikalist t\u00e4hendust omava globaalse referentspinna j\u00e4rele. Kuna suuremat osa (ligikaudu 70 protsenti) Maa pinnast katavad ookeanid, siis k\u00f5ige loomulikum Maa kuju l\u00e4hendus on geoid. Geoidiks nimetatkse ettekujutatavat pinda, mis vastab veepinnale ookeanides t\u00e4ieliku tuulevaikuse korral. Geoidi pind on igas Maa punktis risti raskusj\u00f5u suunaga (nn loodjoonega) ja seet\u00f5ttu \u00fchildub ligikaudselt maailmamere keskmise tasemega. Geoidi kuju t\u00e4psem m\u00e4\u00e4ratlemine osutus v\u00f5imalikuks alles Maa tehiskaaslaste abiga. T\u00e4psel geoidi mudelil on suur t\u00e4hendus ookeanivete \u00fcldise ringluse uurimisel. Merehoovuste kaardistamine on oluline kliimauuringutes, kuna hoovuste abil toimub maailmajagude vaheline soojusenergia edasikanne.\n<\/p>\n

\n\t\n<\/p>\n

\n\tJoonis. Maa kuju.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tAlates 1980. aastast on m\u00e4\u00e4ratletud j\u00e4rgnevad rahvusvahelise tugiellipsoidi parameetrid: ekvatoriaalne raadius = 6378 km, polaarraadius = 6357 km ja ekvivalentse kera raadius 6371 km. Gravitatsioonij\u00f5ud poolusel on 9,83\u00a0ms-2<\/sup>, ekvaatoril seevastu 9,78\u00a0ms-2<\/sup>. T\u00e4nap\u00e4evaste meetoditega arvutatud Maa lapikus on 1:1:298 ehk 0,3%. Maa on suuruselt viies planeet p\u00e4ikeses\u00fcsteemis ja Maa-t\u00fc\u00fcpi planeetidest suurim.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMaa gravitatsiooniv\u00e4li
\n<\/h3>\n

\n\t1687 formuleeris Newton universaalse gravitatsiooni seaduse, mille j\u00e4rgi k\u00f5ikide kehade (ka Maa) vahel m\u00f5jub vastastikune k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5ud, mis on v\u00f5rdeline nende masside ja p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdeline nende vahelise kauguse ruuduga.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMaa iga osake t\u00f5mbab mistahes keha igat osakest enese poole j\u00f5uga ja selle k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5u f\u00fc\u00fcsikalist v\u00e4lja nimetatakse gravitatsiooniv\u00e4ljaks. Lisaks Maa k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5ule m\u00f5jub igale Maal asetsevale kehale Maa p\u00f6\u00f6rlemisest tingitud tsentrifugaalj\u00f5ud ja teiste taevakehade k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5ud. Nende kolme j\u00f5u summa p\u00f5hjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus- ehk gravitatsioonij\u00f5uks.\n<\/p>\n

\n\tMaa gravitatsioonij\u00f5u m\u00f5\u00f5t\u00fchikuks on vaba langemise kiirendusvektor. Geoloogiliste struktuuride poolt p\u00f5hjustatud kehade vabalangemise kiirenduse muutused on m\u00f5\u00f5detavad milligallides.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tGravimeetria kui Maa gravitatsiooniv\u00e4lja uurimine ning selle rakendamise p\u00f5him\u00f5te geoloogias, nagu Maa kivimilise koostise muutuste uurimine ja kivimplokkide isostaatilise tasakaalu v\u00e4ljaselgitamine regionaalses plaanis. Maakoor koosneb tihedamatest ehk raskematest ja v\u00e4hem tihedatest ehk kergematest kivimplokkidest, mis v\u00e4ljendub ka Maa reljeefis; need p\u00fc\u00fcdlevad alati isostaatilise tasakaalu poole,\u00a0mis piltlikult t\u00e4hendab seda, et vastastikku nad vajuvad v\u00f5i kerkivad niipalju, et gravitatsioonij\u00f5ud nende kohal oleks v\u00f5rdne.\n<\/p>\n

\n\tMasside ulatuslik \u00fcmberpaiknemine toimub nii Maa sisemuses kui ka pealispinnal (mandrite triiv). Masside \u00fcmberpaiknemise t\u00f5ttu toimub Maa raskusj\u00f5u piirkondlik muutumine. N\u00e4iteks Eesti paikneb Fennoskandia j\u00e4\u00e4ajaj\u00e4rgse kerkimise alal. Selle kerkeala kese asub Botnia lahe p\u00f5hjaosas, kus maapind t\u00f5useb kuni sentimeeter aastas. Loode-Eestis ja Hiiumaal \u00fcletab maat\u00f5usu kiirus kaks millimeetrit aastas. \u00dchtekokku on j\u00e4\u00e4\u00a0taandumise j\u00e4rel Eesti territoorium kerkinud mituk\u00fcmmend meetrit (Loode-Eestis 90 m) ja see kestab veel tuhandeid aastaid. Maapinna t\u00f5us kergitab m\u00f5nev\u00f5rra ka geoidi pinda, olles v\u00f5rdeline umbes k\u00fcmnendikuga maat\u00f5usust.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMaa ligikaudne mass on 5,9742\u00d71024<\/sup>\u00a0kg ehk 5,9742\u00d71021<\/sup>\u00a0tonni. Ta on P\u00e4ikeses\u00fcsteemi Maa-t\u00fc\u00fcpi planeetide seas suurima massiga.\n<\/p>\n

\n\t\n<\/p>\n

\n\tJoonis. Kakssada aastat tagasi oli Noarootsi (Nuck\u00f6) saar\u00a0<\/span>(vt G\u00fcssefeld, 1805).<\/span><\/a>\u00a0Loode-Eesti kerkimise tulemusel on ta praegu poolsaar, isegi \u00fchinemiskoht on kadunud.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Inimkonna ettekujutus Maa kujust ja m\u00f5\u00f5tmetest on l\u00e4bi teinud suure arengu. Sellistel teadmistel on lisaks inimliku uudishimu rahuldamisele ka suur praktiline ja teaduslik t\u00e4htsus. Maa m\u00f5\u00f5tmete m\u00e4\u00e4ramisega tegelevat teadusharu nimetatakse geodeesiaks, see on tihedalt seotud astronoomia, matemaatika ja f\u00fc\u00fcsikaga. M\u00f5\u00f5distamise …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":87,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/87"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}