![](\"\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/1.1.jpg\")
\n<\/p>\n\n\tMaa tekkega seotud probleemide m\u00f5istmiseks tuleb heita pilk Universumi varasele evolutsioonile. P\u00e4ikeses\u00fcsteem on taevakehade s\u00fcsteem, mille ulatus piirneb P\u00e4ikese gravitatsiooniv\u00e4ljaga\u00a0so. P\u00e4ike ning k\u00f5ik tema \u00fcmber tiirlevad taevakehad (planeedid, kuud, asteroidid, komeedid jne). Praegusel ajal arvatakse, et P\u00e4ikeses\u00fcsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit aastat tagasi k\u00fclmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest\u00a0nn kosmilisest tolmust. Kosmilise tolmu tekkeni viib P\u00e4ikesest enam kui viis korda massiivsemate t\u00e4htede areng, mis l\u00f5peb plahvatusega. Selliseid plahvatusi juhtub tihti ning astronoomid nimetavad neid v\u00f5imsuse j\u00e4rgi noovadeks (\u201cuus t\u00e4ht\u201d) v\u00f5i supernoovadeks. Supernoovade plahvatused paiskavad maailmaruumi t\u00e4htede sisemusest p\u00e4rit raskeid elemente, ilma milleta poleks v\u00f5imalikud Maa sarnased planeedid ega ka elu sellisel kujul, nagu me seda tunneme.\n<\/p>\n
\n\tP\u00e4ikeses\u00fcsteem koosneb P\u00e4ikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui P\u00e4ikese udukogu) kokkut\u00f5mbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa P\u00e4ikese \u00fcmber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad \u00fcmber P\u00e4ikese peaaegu ringikujulisel enam-v\u00e4hem samatasandilisel orbiidil. Neli v\u00e4iksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa t\u00fc\u00fcpi planeetideks, koosnevad p\u00f5hiliselt kivimitest ja metallidest. Neli v\u00e4limist gaasilist hiidplaneeti on v\u00f5rreldes Maa t\u00fc\u00fcpi planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb p\u00f5hiliselt kivimite ja erinevat t\u00fc\u00fcpi j\u00e4\u00e4de (n\u00e4iteks vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seet\u00f5ttu nimetatakse neid vahel eraldi m\u00f5istega \u201cj\u00e4\u00e4hiiglased.\u201d\n<\/p>\n
\n\tMaa vanuseks loetakse meteoriitide isotoopuuringute p\u00f5hjal 4,566 miljardit aastat. Maa t\u00fc\u00fcpi planeetidel toimus tuuma ja vahev\u00f6\u00f6\u00a0eristumine juba nende arengu algstaadiumil. Koore moodustamise protsess on aga keerulisem ja pikaajalisem, s\u00f5ltudes otseselt planeedi mahust ja pindalast. Maakoore tardumine v\u00f5is toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad Maalt leitud mineraaliterad on 4,2-4,3 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid L\u00e4\u00e4ne-Austraaliast ning vanimateks s\u00e4ilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi aasta vanused Acasta gneisid Loode-Kanadast.\n<\/p>\n
\n\tLisaks planeetidele on P\u00e4ikeses\u00fcsteem koduks ka paljudele v\u00e4iksematele objektidele. Asteroidid ehk v\u00e4ikeplaneedid on on m\u00f5ne millimeetrise kuni sadade kilomeetrite pikkuse diameetriga tahked ebakorrap\u00e4rase kujuga, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad, mis moodustavad nn asteroidide v\u00f6\u00f6. Asteroidide v\u00f6\u00f6s tiirlevad kehad koosnevad sarnaselt Maa-taoliste planeetidega p\u00f5hiliselt mineraalsetest ja metallilistest ainetest. Asteroidid on ajas geoloogiliselt muutumatud kivimkehad ning on seega v\u00e4\u00e4rtuslikuks infoallikaks Maa v\u00f5imaliku ehituse, tekke ja arengu kohta.\n<\/p>\n
\n\tKomeedid on enamuses ajast n\u00e4htamatud v\u00f5i t\u00e4hena paistvad P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4ikekehad, mis oma orbiidil P\u00e4ikese l\u00e4hedale sattudes paistavad udulaikude v\u00f5i sabat\u00e4htedena. Nende orbiit on \u00fclimalt v\u00e4lja venitatud P\u00e4ikeses\u00fcsteemi \u00e4\u00e4realadest P\u00e4ikeseni ning need l\u00f5ikuvad planeetide orbiitidega\n<\/p>\n
\n\tMeteoriidid on Maale langenud asteroidi v\u00f5i komeedi tahke aines. Maapinnale j\u00f5udnud meteoriite nimetatakse sageli nende langemise v\u00f5i leiukoha j\u00e4rgi. Maad pommitatakse pidevalt meteoriitse materjaliga ning p\u00e4evas langeb Maale ligikaudu 1 tonn meteoriitset materjali.\n<\/p>\n
\n\t\n<\/p>\n
\n\tJoonis. P\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeedid (suurused on m\u00f5\u00f5dus, kaugused mitte);\u00a0http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/File:Solar_system_scale-2<\/a>.jpg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Maa tekkega seotud probleemide m\u00f5istmiseks tuleb heita pilk Universumi varasele evolutsioonile. P\u00e4ikeses\u00fcsteem on taevakehade s\u00fcsteem, mille ulatus piirneb P\u00e4ikese gravitatsiooniv\u00e4ljaga\u00a0so. P\u00e4ike ning k\u00f5ik tema \u00fcmber tiirlevad taevakehad (planeedid, kuud, asteroidid, komeedid jne). Praegusel ajal arvatakse, et P\u00e4ikeses\u00fcsteem moodustus veidi enam …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":86,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/86"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}