{"id":3,"date":"2024-04-04T04:38:27","date_gmt":"2024-04-04T01:38:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/avaleht\/"},"modified":"2024-04-04T04:38:38","modified_gmt":"2024-04-04T01:38:38","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/","title":{"rendered":"Avaleht"},"content":{"rendered":"<p>Geoloogia on teadus Maast (kr.\u00a0<em>geo<\/em>\u00a0\u2013 maa,\u00a0<em>logos<\/em>\u00a0\u2013 m\u00f5iste, k\u00e4sitlus), Maa koostisest, ehitusest, tekkimisest, muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia on teadmiste kogum Maa v\u00f5i mingi selle piirkonna geoloogilisest ehitusest ja seda muutnud geoloogilistest protsessidest. Geoloogia peamiseks \u00fclesandeks on selgitada Maa \u00fclemiste kihtide, nn. maakoore ehk litosfa\u00e4ri (kr.\u00a0<em>lithos<\/em>\u00a0\u2013 kivi,\u00a0<em>sphaira<\/em>\u00a0\u2013 kera) ehitust ja selle arengulugu, \u00f5ppida tundma maakoores esinevaid kivimeid nende ainelise koosseisu j\u00e4rgi ning v\u00e4lja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikuseid suhteid. K\u00f5rvuti sellega uurib geoloogia mitmesuguseid protsesse, mis p\u00f5hjustavad kivimite teket, muutusi ja h\u00e4vimist ning seega \u00fchtlasi ka muutusi maapinna reljeefis. Maa v\u00e4limust, tema pinda kujundavad protsessid jaotatakse kahte suurde gruppi: endogeenseteks ja eksogeenseteks.<\/p>\n<p><strong>1. Endogeensed protsessid<\/strong><\/p>\n<p>Need on Maa s\u00fcgavuses toimuvad protsessid, mis p\u00f5hjustavad maakoore liikumisi ja mille ilminguteks on vulkanism, maav\u00e4rinad, samuti m\u00e4estike teke, kivimite deformeerumine ja tektooniliste murrangute ning kivimite kurdumise, aga ka maakoort l\u00e4bivate suurte alanguv\u00f6\u00f6ndite ehk riftiv\u00f6\u00f6ndite teke jt. Endogeensete protsesside liikumapanevaks j\u00f5uks on Maa siseenergia. See on p\u00e4rit radioaktiivsete isotoopide lagunemisel v\u00f5i aine liikumisel ja sellega seotud h\u00f5\u00f5rdumisel eraldunud soojusest.<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/paikesesusteemi-ja-maa-teke\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/paikesesusteemi-ja-maa-teke\" rel=\"noopener\">P\u00e4ikeses\u00fcsteemi ja Maa arengu p\u00f5hilised seadusp\u00e4rasused<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-mootmed-ja-kuju\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-mootmed-ja-kuju\" rel=\"noopener\">Maa m\u00f5\u00f5tmed, kuju, gravitatsiooniv\u00e4li ja mass<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-magnetvali-ja-soojusreziim\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-magnetvali-ja-soojusreziim\" rel=\"noopener\">Maa magnetv\u00e4li ja soojusre\u017eiim<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-sfaariline-ehitus\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maa-sfaariline-ehitus\" rel=\"noopener\">Maa sf\u00e4\u00e4riline ehitus<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/laamtektoonika\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/laamtektoonika\" rel=\"noopener\">Laamtektoonika p\u00f5hijooned<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maakoore-keemiline-koostis\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maakoore-keemiline-koostis\" rel=\"noopener\">Maakoore keemiline, mineraalne ja kivimiline koostis<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/magmatism-ja-vulkanism\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/magmatism-ja-vulkanism\" rel=\"noopener\">Magmatism ja vulkanism<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/metamorfism\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/metamorfism\" rel=\"noopener\">Metamorfism<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/koikuvad-kurrutus-ja-murranguliikumised\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/koikuvad-kurrutus-ja-murranguliikumised\" rel=\"noopener\">K\u00f5ikuvad, kurrutus- ja murranguliikumised<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maavarinad-ja-seismilised-lained\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maavarinad-ja-seismilised-lained\" rel=\"noopener\">Maav\u00e4rinad ja seismilised lained<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>2. Eksogeensed protsessid<\/strong><\/p>\n<p>Siia kuulub mitmesuguste atmosf\u00e4\u00e4rin\u00e4htuste (tuule, vihma, pakase) ning maapinnal toimuvate f\u00fc\u00fcsiliste protsesside (j\u00f5gede erosiooni, mere murrutuse, liustike kulutuse) tulemusel toimuv maakoore pidev lagundamine ning kulutamine. Eksogeensete protsesside liikumapanevaks j\u00f5uks on P\u00e4ikeseenergia. Neid v\u00f5ib jagada kolme suurde r\u00fchma. (1)\u00a0<strong><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/murenemine\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/murenemine\" rel=\"noopener\">Murenemine<\/a><\/strong>\u00a0on kivimeid purustavate protsesside kogum. N\u00e4iteks vesi, mis on kogunenud kiviprakku, paisub k\u00fclmudes ja seega murendab kivimit. Murenemine peenestab kivimeid ja teeb sellega v\u00f5imalikuks nende transpordi ehk \u00e4rakande. (2)<strong>\u00a0<\/strong><strong>Kulutus<\/strong> ehk denudatsioon\u00a0on murenemisproduktide \u00fcmberpaigutumine ja vahetu kivimite l\u00f5hkumine selle k\u00e4igus. (3)<strong>\u00a0<\/strong><strong>Settimine<\/strong> ehk akumulatsioon\u00a0on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on n\u00e4iteks moreenist koosnevad oosid. Eksogeenne geoloogia k\u00e4sitleb ka\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/stratigraafia-ja-geokronoloogia\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/stratigraafia-ja-geokronoloogia\" rel=\"noopener\">stratigraafiat ja geokronoloogiat<\/a>\u00a0ning\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/meteoriidikraatrid\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/meteoriidikraatrid\" rel=\"noopener\">meteoriidikraatrite tekkimist<\/a>.<\/p>\n<p>Eksogeenseid protsesse v\u00f5ib jagada \u00fcksiku reljeefi kujundava teguri alusel.<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/pindmiselt-voolava-vee-geoloogiline-tegevus\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/pindmiselt-voolava-vee-geoloogiline-tegevus\" rel=\"noopener\">Pindmiselt voolava vee ehk fluviaalne geoloogiline tegevus<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/pohjavee-geoloogiline-tegevus\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/pohjavee-geoloogiline-tegevus\" rel=\"noopener\">P\u00f5hjavee geoloogiline tegevus, karst ja maalibisemised<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/tuule-tegevus\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/tuule-tegevus\" rel=\"noopener\">Tuule geoloogiline ehk eooliline tegevus<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/liustike-tegevus\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/liustike-tegevus\" rel=\"noopener\">Liustike tegevus<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/jarvede-ja-soode-geoloogia%20\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/jarvede-ja-soode-geoloogia \" rel=\"noopener\">J\u00e4rvede ja soode geoloogia<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/ookeanide-ja-merede-geoloogia\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/ookeanide-ja-merede-geoloogia\" rel=\"noopener\">Ookeanide ja merede geoloogia<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>Endogeensed ja eksogeensed protsessid toimivad koos. Endogeensed protsessid (maakoore aeglased k\u00f5ikuvad liikumised\u00a0\u2013 kerkimised v\u00f5i vajumised, maav\u00e4risemised, magmaline tegevus ja vulkanism ning kivimite moone ehk metamorfism) p\u00f5hjustavad mitmesuguseid muutusi reljeefis, n\u00e4iteks k\u00f5rgustike v\u00f5i n\u00f5gude teket. Samuti kuhjuvad endogeensete j\u00f5udude toimel maapinnale v\u00f5i maakoore pinnal\u00e4hedastesse osadesse mitmekesised tardkivimid. Kuid nii reljeef kui ka kivimid, mis on tingitud Maa sisej\u00f5ududest, ei ole p\u00fcsivad. K\u00f5rge temperatuuri ja suure r\u00f5hu tingimusis tardunud kivimid ei ole tasakaalus maapinnal valitsevate tingimustega ning alluvad kohe eksogeensetele protsessidele.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maarajad-ja-oppevahendid%20\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/maarajad-ja-oppevahendid \" rel=\"noopener\">M\u00e4\u00e4rajad ja \u00f5ppevahendid<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/1.pdf\" target=\"_blank\" data-fid=\"33866\" rel=\"noopener\">T\u00f6\u00f6leht muuseumis 1<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/2.pdf\" target=\"_blank\" data-fid=\"33867\" rel=\"noopener\">T\u00f6\u00f6leht muuseumis 2<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/kirjandust-uldisest-geoloogiast\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/kirjandust-uldisest-geoloogiast\" rel=\"noopener\">Kirjandust \u00fcldisest geoloogiast<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/tanuavaldused\" target=\"_blank\" title=\"\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/tanuavaldused\" rel=\"noopener\">T\u00e4nuavaldused<\/a><\/p>\n<p>\u00d5ppematerjalide koostamist toetas Keskkonnainsvesteeringute Keskus.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"\/wp-content\/uploads\/sites\/309\/kik_logo_rgb.jpg\" width=\"199\" height=\"217\"><\/p>\n<p>\u00dcldise geoloogia \u00f5ppematerjali\u00a0koostaja on Mare Isakar.\u00a0<br>Copyright \u00a9 2012 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Geoloogia on teadus Maast (kr.\u00a0geo\u00a0\u2013 maa,\u00a0logos\u00a0\u2013 m\u00f5iste, k\u00e4sitlus), Maa koostisest, ehitusest, tekkimisest, muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia on teadmiste kogum Maa v\u00f5i mingi selle piirkonna geoloogilisest ehitusest ja seda muutnud geoloogilistest protsessidest. Geoloogia peamiseks \u00fclesandeks on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":85,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/85"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}