{"id":22,"date":"2024-04-04T04:38:29","date_gmt":"2024-04-04T01:38:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/ookeanide-ja-merede-geoloogia\/"},"modified":"2024-04-22T15:39:31","modified_gmt":"2024-04-22T12:39:31","slug":"ookeanide-ja-merede-geoloogia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/ookeanide-ja-merede-geoloogia\/","title":{"rendered":"Ookeanide ja merede geoloogia"},"content":{"rendered":"

Mered ja ookeanilised basseinid katavad ~71% Maa pinnast, so. 2\/3 kogu planeedi pinnast. Maailmameri moodustus maapinna jahtumisel kondenseerunud ja vihmana allasadanud veeaurust. Geoloogilised t\u00f5endid viitavad, et Maa algookean moodustus v\u00e4hemalt 3,5-4 miljardit aastat tagasi ja on p\u00fcsinud sellest ajast saadik. P\u00fcsimist l\u00e4bi pika geoloogilise ajaloo on p\u00f5hjustanud soodne kaugus P\u00e4ikesest ja CO2<\/sub>\u00a0ringe atmosf\u00e4\u00e4ri ning maakoore vahel ehk s\u00fcsiniku-r\u00e4ni (silikaatide) ringe.<\/p>\n

Ookeanide p\u00f5hjareljeefi uurimine algas alles 20. sajandi keskel, ookeanide geoloogilise ehituse uurimine aga alles 1968. aastal, kui hakati rajama s\u00fcvapuurauke ookeanip\u00f5hja. Selgus, et maailmamere vee all pilkases pimeduse varjab end hoopis teine, maismaast t\u00e4iesti erinev maailm.<\/p>\n

Maailmamere p\u00f5hjareljeef<\/h3>\n

Merelise keskkonna moodustavad ookeanid ja nendega \u00fchenduses olevad mered. Osa sellest keskkonnast j\u00e4\u00e4b tektooniliselt mandrilise maakoore piirkonda (kontinentide \u00fcleujutatud servaalad), suurem osa aga ookeanilise maakoore kohale. Meresid v\u00f5ib jagada vastavalt nende \u00fchendusele sisemeredeks ja \u00e4\u00e4remeredeks. Nii sise- kui \u00e4\u00e4remered v\u00f5ivad paikneda t\u00e4ielikult mandrilaval (nt L\u00e4\u00e4nemeri, P\u00f5hjameri) v\u00f5i osaliselt ookeanilisel maakoorel (Vahemeri, Jaapani meri). Ookeanide p\u00f5hjareljeef on liigestunud morfoloogiliselt ja geoloogiliselt ehituselt erinevateks \u00fcksusteks \u2013\u00a0kontinentaalseks \u00e4\u00e4rev\u00f6\u00f6ndiks ja s\u00fcvaookeanilisteks basseinideks.<\/p>\n

Nende \u00fcksuste piires eristatakse rida reljeefivorme, millest p\u00f5hilisemad on j\u00e4rgmised.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Kontinentaalne \u00e4\u00e4rev\u00f6\u00f6nd<\/td>\nMandrilava e. \u0161elf<\/td>\n\u00fcleujutatud kontinendi ala, keskmiselt 130\u00a0m s\u00fcgavuseni<\/td>\n<\/tr>\n
Mandrin\u00f5lv<\/td>\nveealune kontinendi serv keskmiselt 130\u00a0m s\u00fcgavusest kuni 1500-4000\u00a0m s\u00fcgavuseni<\/td>\n<\/tr>\n
Mandrijalam<\/td>\nlauge settekuhjeala mandrin\u00f5lva all, kuni 5\u00a0km s\u00fcgavuseni<\/td>\n<\/tr>\n
S\u00fcvaookeaniline bassein<\/td>\nAvaookeani e. ab\u00fcssaalne tasandik<\/td>\n4-5\u00a0km s\u00fcgavusel asuv ookeani p\u00f5hjatasandik<\/td>\n<\/tr>\n
Ookeanide keskahelikud ja riftiorg<\/td>\nveealused m\u00e4eahelikud maakoore lahknemisaladel, paar\u00a0km k\u00f5rgemal p\u00f5hjatasandikust; aheliku keskel j\u00e4rskude n\u00f5lvadega riftiorg<\/td>\n<\/tr>\n
S\u00fcvikud<\/td>\nookeanip\u00f5hja vagumused maakoore sukeldumise kohtades, kuni 11\u00a0km s\u00fcgavad<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Kontinentaalne \u00e4\u00e4rev\u00f6\u00f6nd kulgeb mandrite v\u00e4lisserval ja see on \u00fcleminekuline ala mandritest ookeanilisteks basseinideks. Geoloogilise struktuurina on \u00e4\u00e4rev\u00f6\u00f6nd m\u00e4\u00e4ratud \u00fclemineku ja\/v\u00f5i piiriga kontinentaalse ja ookeanilise maakoore vahel. Kontinentaalne \u00e4\u00e4rev\u00f6\u00f6nd koosneb \u0161elfist (mandrilava), mandrin\u00f5lvast ja paljudel juhtudel ka mandrijalamist. \u0160elf ehk mandrilava on madal ja n\u00f5rga avaookeanisuunalise kaldega (tavaliselt alla 1%) veealune tasandik. Mandrin\u00f5lv on m\u00e4rgatava kallakusega (keskmiselt 4%) pind mandrilava ja s\u00fcvaookeanilise basseini vahel ning passiivsetel ookeanilistel n\u00f5lvadel j\u00e4tkub see j\u00e4llegi lauge kallakusega mandrijalamiga. Mandrin\u00f5lv on t\u00e4htis sedimentoloogiline piir. Sellest \u00fclalpool, \u0161elfil on settimine m\u00f5jutatud lainetusest, rannikuhoovustest, t\u00f5usust-m\u00f5\u00f5nast ning selle piires toimub valdav osa kemo-biogeensest aktiivsusest. N\u00f5lval ja selle jalamil kontrollib sedimentatsiooni gravitatsioon ning settivad (sinna transporditakse) veealuste mudavooludena ehk turbitiididena suurem osa kontinentidelt sissekantavast materjalist.<\/p>\n

S\u00fcvaookeanilise basseini keskmine s\u00fcgavus on 3865 m, kuid seda liigestavad kuni 11\u00a0km-ni ulatuvad s\u00fcvikud ja kuni 1000-2500 m k\u00f5rgusele \u00fcle tasase ookeanip\u00f5hja t\u00f5usvad keskahelikud ja vulkaanilised m\u00e4ekerked.<\/p>\n

Pindalaliselt suurima osa moodustavad ab\u00fcssaalsed tasandikud, millede \u00e4\u00e4realasid katavad peeneteralised turbitiidide setted ning sisealasid kontinentidelt p\u00e4rinevast h\u00f5ljumist koosnevad nn pelaagilised setted.<\/p>\n

Pindalaliselt v\u00e4ikseima osa moodustavad ookeanis\u00fcvikud, mis on tavaliselt pikad v\u00e4ljavenitatud alangud. S\u00fcvikute n\u00f5lvakallakus ulatub kontinendipoolsetel k\u00fclgedel kuni 25%\u00a0ning need m\u00e4rgivad piirkondi kus toimub ookeanilise maakoore subduktsioon vahev\u00f6\u00f6sse (kontinentaalse maakoore alla).<\/p>\n

Ookeanis\u00fcvikutele vastanduvad ookeanide keskahelikud, mis moodustavad ookeane l\u00e4biva ~65 000 km pikkuse m\u00e4es\u00fcsteemi. N\u00e4iteks Kesk-Atlandi keskahelik l\u00e4bib kogu Atlandi ookeani t\u00e4ies pikkuses ning on kuni 2000 km lai ja ulatub ~2,5 km \u00fcle \u00fcmbritseva ab\u00fcssaalse tasandiku. Erinevalt kontinentaalsetest m\u00e4eahelikest, mis koosnevad valdavalt granitoidsetest ja moondekivimitest, koosnevad keskahelikud aluselistest vulkaanilistest kivimitest. Ookeani keskahelikel toimub ookeanilise maakoore moodustumine ja ookeani p\u00f5hja laienemine.<\/p>\n

K\u00f5rvuti eelnimetatud ookeani p\u00f5hjareljeefi suurvormidega liigestavad maailmamere reljeefi murrangud, eraldiseisvad vulkaanikoonused ja joonelised ahelikud.<\/p>\n

Merede geoloogiline tegevus<\/h3>\n

Merede geoloogilise tegevuse v\u00f5ib sarnaselt mitmete teiste eksogeensete protsessidega jagada purustavaks, edasikandvaks ja akumulatiivseks tegevuseks, kusjuures selgelt valdavaks protsessiks on settimine.<\/p>\n

Purustava tegevuse hulka kuuluvad lainetuse abrasioon, lahustamine ja hoovuste erosioon.<\/p>\n

Edasikanne meredes toimub mehhaanilise h\u00f5ljumina ja veeremina, lahustena, kolloididena ja bioloogilisel teel. Settimine toimub h\u00f5ljumise ja kolloidide koagulatsiooni teel ning biogeensel v\u00f5i bio-kemogeensel teel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mered ja ookeanilised basseinid katavad ~71% Maa pinnast, so. 2\/3 kogu planeedi pinnast. Maailmameri moodustus maapinna jahtumisel kondenseerunud ja vihmana allasadanud veeaurust. Geoloogilised t\u00f5endid viitavad, et Maa algookean moodustus v\u00e4hemalt 3,5-4 miljardit aastat tagasi ja on p\u00fcsinud sellest ajast saadik. …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-22","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":116,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions\/116"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}