{"id":21,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/jarvede-ja-soode-geoloogia\/"},"modified":"2024-04-04T04:38:37","modified_gmt":"2024-04-04T01:38:37","slug":"jarvede-ja-soode-geoloogia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/jarvede-ja-soode-geoloogia\/","title":{"rendered":"J\u00e4rvede ja soode geoloogia"},"content":{"rendered":"

Maailmas on miljoneid j\u00e4rvi, mis kokku moodustavad v\u00e4hem kui 2% maakera pindalast. J\u00e4rved on mageda, riim- v\u00f5i soolaseveelised siseveekogud, milledel puudub otse\u00fchendus maailmamerega. Reeglina on j\u00e4rved v\u00e4ikese s\u00fcgavuse ja pindalaga. J\u00e4rvesid iseloomustab v\u00f5rreldes meredega domineeriv terrigeenne sedimentatsioon, kuid j\u00e4rvede arenedes\/eutrofeerudes v\u00f5ib see \u00fcle kasvada selgelt domineerivaks orgaaniliseks sedimentatsiooniks. Erinevalt meredest on j\u00e4rven\u00f5od v\u00e4ga mitmesuguse tekke ja erineva sedimentatsiooniga.<\/span><\/p>\n

J\u00e4rven\u00f5gude tekkes on p\u00f5hilise tegurina esile t\u00f5stetud tektoonilisi ja vulkaanilisi protsesse, maalihkeid, karstumist, liustike, j\u00f5gede ja tuule toimet, mere- ja inimtegevust ning kosmilisi m\u00f5jutusi.<\/p>\n

a.\u00a0Tektoonilised\u00a0<\/strong>alangud levivad eelk\u00f5ige mobiilsema maakoorega piirkondades (nt m\u00e4gistel aladel). Kontinentaalsetes riftiv\u00f6\u00f6ndites (avaneva maakoore l\u00f5hedes) v\u00f5ivad tekkida s\u00fcgavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (nt Baikal, Ida-Aafrika j\u00e4rved). Maakoore plokilised k\u00f5ikuvliikumised v\u00f5ivad m\u00f5jutada ka platvormsete tasandikuj\u00e4rvede kujunemist. Ookeani relikt on n\u00e4iteks Kaspia meri, mis kujutab endast sulgunud Tethise ookeani j\u00e4\u00e4nust (koos Musta mere ja Vahemerega) ning tema p\u00f5hjas esineb ookeanilist t\u00fc\u00fcpi maakoort. Maailma s\u00fcgavaimad j\u00e4rved on k\u00f5ik tektoonilise p\u00e4ritoluga.<\/p>\n

b.\u00a0Kustunud vulkaanide l\u00f5\u00f5ridesse<\/strong>\u00a0tekkinud j\u00e4rvi v\u00f5ib leida peaaegu k\u00f5ikidest maailmajagudest. Sellised meile l\u00e4himad veekogud asuvad Saksamaal Eifeli vulkaanilisel alal, kus neid tuntakse kui maarij\u00e4rvi.<\/p>\n

c.\u00a0Maav\u00e4rinad ja vulkanism<\/strong>\u00a0p\u00f5hjustavad sageli suuri rusu-, muda- ja laavavoolusid, mis orgudes t\u00f5kestavad veevoolu ja paisutavad j\u00e4rvi t\u00f5kete taha. Enamasti on sellised j\u00e4rved ajutised, ning murdes l\u00e4bi maalihete poolt kuhjatud paisudest, toovad nad kaasa katastroofilisi \u00fcleujutusi.<\/p>\n

d.\u00a0Karstin\u00f5gudesse<\/strong>\u00a0kujunevad j\u00e4rved on olulised peamiselt karbonaatse alusp\u00f5hjaga ja \u00f5hukese pinnakattega aladel.\u00a0<\/p>\n

e. K\u00f5ige arvukamalt on j\u00e4rvi tekkinud\u00a0mandriliustike<\/strong>\u00a0k\u00fcndval ja kuhjaval tegevusel. Erosioonilised n\u00f5od tekivad t\u00fc\u00fcpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) v\u00f5i vooluvete kulutuse t\u00f5ttu. Akumulatiivsed j\u00e4rven\u00f5od kujunevad mereliste, liustike v\u00f5i vooluvete setete kuhjumisel. N\u00e4iteks v\u00f5ivad nii maapinnat\u00f5usul (palju n\u00e4iteid Eesti rannikumerest \u2013 K\u00e4smu j\u00e4rv, Mullutu Suurlaht jt) kui ka maas\u00e4\u00e4rte kuhjumisel merelahtedest tekkida reliktsed j\u00e4rved; samuti liustike serval\u00e4hedased paisj\u00e4rved jne.<\/p>\n

f. V\u00e4ga unikaalsed on\u00a0meteoriidikraatritesse<\/strong>\u00a0tekkinud j\u00e4rved. Eestis on selliseks unikaalseks j\u00e4rveks Kaali j\u00e4rv, mis on tekkinud Kaali kraatrisse.<\/p>\n

g. Inimtekkelised\u00a0tehisj\u00e4rved<\/strong>\u00a0on enamasti rajatud elektrienergia tootmiseks.<\/p>\n

Eesti suuremad j\u00e4rved asuvad valdavalt mandrij\u00e4\u00e4 erosiooni kujundatud n\u00f5gudes, v\u00e4iksemad j\u00e4rved glatsiaalsete kuhjevormide v\u00f5i kuhje- ja kulutusvormide n\u00f5gudes. L\u00e4\u00e4ne-Eesti ja saarte rannikul on reliktseid merest eraldunud j\u00e4rvi. Mandrij\u00e4\u00e4 kulutusalal, glatsiaalsetest kuhjevormidest piiratuna, levisid ka p\u00e4rastj\u00e4\u00e4aegsed suured j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rved, sh Balti J\u00e4\u00e4paisj\u00e4rv.<\/p>\n\n

J\u00e4rvesetted<\/h3>\n

J\u00e4rvede veere\u017eiim ja setete levik s\u00f5ltub v\u00e4ga tundlikult kliimast. Humiidse kliimaga aladel levivad mageveelised ja ariidsetel aladel soolaj\u00e4rved (n\u00e4iteks Surnumere soolsus on \u00fcle 300 promilli).\u00a0<\/p>\n\n

Humiidsete j\u00e4rvede setted<\/strong><\/p>\n

1. Terrigeensed setted,<\/strong>\u00a0kruus, liiv, aleuriit ja savi on k\u00f5ige levinum materjal j\u00e4rvedes. Terrigeenne materjal settib vastavalt vee liikuvusele (lainetusele): kruus lainetusv\u00f6\u00f6ndis kallaste l\u00e4hedal, savi ja aleuriit vaiksemas, s\u00fcgavamas vees. J\u00e4\u00e4paisj\u00e4rvedes kujunevad aastaaegade vaheldudes r\u00fctmilised setted \u2013 viirsavid. Suvel, aktiivse sulamise ja setete sissekande perioodil kujuneb paksem liivakas v\u00f5i aleuriitne kiht, talvel j\u00e4\u00e4katte all \u00f5huke savikas kiht.\u00a0<\/p>\n

2. Orgaanikarikas muda e. sapropeel<\/strong>\u00a0(ka g\u00fcttja, gyttja), kujuneb taimede ja vetikate j\u00e4\u00e4nustest, mille lagunemist takistab vee kihistumisest tingitud hapnikuvaegus p\u00f5hjasetetes. Vee kihistumist soodustab temperatuurierinevus (pinnakiht soojeneb) ja vee v\u00e4hene liikuvus (lainetuse v\u00e4ike ulatus v\u00e4ikestes j\u00e4rvedes, talvine j\u00e4\u00e4kate). Orgaanika intensiivne kuhjumine, sh. ka p\u00f5llumajanduslike v\u00e4etiste kaasabil, viib humiidsete alade madalad j\u00e4rved kinnikasvamiseni.\u00a0<\/p>\n

3. J\u00e4rvelubi,<\/strong>\u00a0valge v\u00f5i oran\u017e CaCO3<\/sub>-rikas muda, levib tihti sapropeelis vahekihtidena. J\u00e4rvelubi tekib karbonaadirikastest pinna ja p\u00f5hjavetest toituvates j\u00e4rvevetes, tavaliselt organismide kaasabil. J\u00e4rvelubja settimine toimub suvel, kui temperatuuri t\u00f5ustes v\u00e4heneb karbonaadi lahustuvus ja madalates orgaanilisest ainesest tumeda p\u00f5hjaga j\u00e4rvedes t\u00f5useb temperatuur \u00fcle kriitilise piiri (s\u00f5ltuvalt lahustunud Ca ja vesinikkarbonaadi sisaldusest tavaliselt ~28-35 \u00b0C). Eesti j\u00e4rvede veetase oli umbes 4000 aastat tagasi boreaalsel kliimaperioodil 3-5 m madalam t\u00e4nap\u00e4evasest ja seda t\u00e4histavad pea k\u00f5ikides j\u00e4rvedes j\u00e4rvelubja lasundid (Peipsi, Viljandi, Vooremaa v\u00e4ikej\u00e4rved jt).\u00a0<\/p>\n\n

Sood<\/h3>\n

Sood tekivad ja arenevad stabiilse liigniiskuse tingimustes, mida kujundavad sademed, pinnamood ja alusp\u00f5hja ning pinnakatte omadused. Seega on sood laialt levinud humiidsetel aladel, kuivematel aladel saavad nad tekkida vaid p\u00f5hja- v\u00f5i \u00fcleujutusvee arvel.\u00a0<\/p>\n

Soostumiskohtades hakkab liigniiskuse, hapnikudefitsiidi (puuduliku aeratsiooni) ja vee raskendatud \u00e4ravoolu tingimustes kuhjuma orgaanika (turvas), veelembese taimestiku poollagunenud j\u00e4\u00e4nused. Turvas hoiab endas vett. \u00c4ravool soost lakkab, kui turbakihi niiskusesisaldus alaneb 88 protsendini.\u00a0<\/p>\n

Soode arengu k\u00e4igus kasvab lagunemata taimej\u00e4\u00e4nuste mass (turvas) ning algsed veetaimede (pilliroo jms) taimekooslused asenduvad j\u00e4rkj\u00e4rgult toitainete vaeguse ja madala pH-ga kohastunud kooslustega (rabasammal\u00a0Sphagnum<\/em>\u00a0).\u00a0<\/p>\n

Eestis hakkasid sood arenema p\u00e4rast j\u00e4\u00e4aega madalamates eutroofsetes (rohketoitelistes) veekogudes. Selliste j\u00e4rvede kinnikasvades moodustus h\u00e4stilagunenud rohttaimedest ja sammaldest koosnev mineraalaine (savi, aleuriidi) rikas madalsooturvas (eutroofne e. madalsoo staadium). J\u00e4rvekeste kinnikasvamine algas Vara-Holotseeni klimaatilise optimumi ajal. Kesk-Eeuroopas algas rabastumine juba humiidse ja niiske Atlantilise kliima perioodil (8000-5000 aastat tagasi). P\u00f5hja-Ameerikas algas sama protsess pisut hiljem (5000-4000 aastat tagasi), kuna sealne kliima muutus niiskemaks alles Atlantilise kliimaperiood l\u00f5pus. Turba akumuleerudes vee sissevool soostunud n\u00f5kku lakkab, algab mesotroofne e. siirdesoo staadium. Soo keskosa kumerdub (\u201ckerkib\u201d) intensiivse turbasambla kasvamise ja akumuleerumise m\u00f5jul. Soo toitub siirdesoo staadiumil p\u00f5hja- ja sademete veest.\u00a0<\/p>\n

Edasisel akumuleerumisel hakkab soo toituma vaid sademetest, algavad k\u00f5rgsoo ehk raba staadiumid (oligotroofne ja d\u00fcstroofne staadium). Raba progresseeruval arenemisel tekivad veekogud: laukad ja \u00e4lved, mis levivad kontsentriliselt raba keskme \u00fcmber. Raba l\u00e4bil\u00f5ikes on kihtidena esindatud tema eelmised arengustaadiumid, p\u00f5hjakihiks on tihti j\u00e4rvesete.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maailmas on miljoneid j\u00e4rvi, mis kokku moodustavad v\u00e4hem kui 2% maakera pindalast. J\u00e4rved on mageda, riim- v\u00f5i soolaseveelised siseveekogud, milledel puudub otse\u00fchendus maailmamerega. Reeglina on j\u00e4rved v\u00e4ikese s\u00fcgavuse ja pindalaga. J\u00e4rvesid iseloomustab v\u00f5rreldes meredega domineeriv terrigeenne sedimentatsioon, kuid j\u00e4rvede arenedes\/eutrofeerudes …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":84,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/84"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}