{"id":20,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/pohjavee-geoloogiline-tegevus\/"},"modified":"2024-04-04T04:38:37","modified_gmt":"2024-04-04T01:38:37","slug":"pohjavee-geoloogiline-tegevus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/pohjavee-geoloogiline-tegevus\/","title":{"rendered":"P\u00f5hjavee geoloogiline tegevus"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<strong>P\u00f5hjavesi<\/strong>\u00a0on maakoore \u00fclaosa kivimite ja setete poorides ning l\u00f5hedes olev vaba vesi, mis v\u00f5ib liikuda raskusj\u00f5u v\u00f5i r\u00f5hu toimel. Kui kaevata v\u00f5i puurida vett l\u00e4bilaskvasse pinnasesse auk, siis t\u00e4itub see teatud s\u00fcgavuses veega. Seej\u00e4rel kaevises stabiliseerunud surveta veetase on p\u00f5hjaveetase ja sellest allpool pinnases olev vesi on p\u00f5hjavesi.\n<\/p>\n<p>\n\tAllpool p\u00f5hjaveetaset on setted ja kivimid veest k\u00fcllastunud. Seda maakoore osa nimetatakse k\u00fcllastusv\u00f6\u00f6ks, \u00fclalpool k\u00fcllastusv\u00f6\u00f6d on aga\u00a0<strong>aeratsiooniv\u00f6\u00f6.<\/strong>\u00a0Aeratsiooniv\u00f6\u00f6s olev vesi ei kuulu p\u00f5hjavee hulka. Kapillaarj\u00f5udude m\u00f5jul t\u00f5useb vesi pinnase poorides p\u00f5hjaveetasemest pisut k\u00f5rgemale. Maapinnal\u00e4hedane p\u00f5hjavesi on vabapinnaline ja j\u00e4rgib \u00fcldiselt maapinna reljeefi, olles madalikel ja orgudes maapinna l\u00e4heduses, kuid k\u00f5rgematel aladel s\u00fcgavamal.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tS\u00fcgavamal esineb p\u00f5hjavesi harilikult vettpidavate kihtide vahel ning on seet\u00f5ttu surveline. Survelist p\u00f5hjavett nimetatakse\u00a0<strong>arteesiaveeks.<\/strong>\u00a0Kaevu rajamisel survelisse p\u00f5hjaveekihti t\u00f5useb veetase kaevus tunduvalt k\u00f5rgemale vettandva pinnase lasumiss\u00fcgavusest.\n<\/p>\n<p>\n\tP\u00f5hjavesi liigub raskusj\u00f5u (vertikaalne liikumine) toimel ning r\u00f5hu alanemise suunas (vertikaalne ja horisontaalne) l\u00e4bi kivimipooride ja -l\u00f5hede. Suhteliselt paremini lasevad vett l\u00e4bi l\u00f5helised lubjakivid, poorsed liivakivid ning liivakas-kruusakad setted. Need moodustavad maapinnas vettandvaid kihte. \u00fclemiste horisontide p\u00f5hjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seet\u00f5ttu enamasti mage.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<img decoding=\"async\" border=\"0\" src=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/pohjavesi.jpg\">\n<\/p>\n<p>\n\tJoonis. Maapinnal\u00e4hedane ja surveline p\u00f5hjavesi\u00a0<br><a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/yld_kirjandus.html\"><span style=\"color: #000000\">(\u201cEesti p\u00f5hjavee kasutamine ja kaitse,\u201d 2004).<\/span><\/a>\n<\/p>\n<p>\n\tP\u00f5hjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes. Sademetevaesel ajal toimub p\u00f5hjavee v\u00e4ljavool pinnaveekogudesse k\u00f5rgemate alade p\u00f5hjaveetaseme arvel. Ilma p\u00f5hjavee juurdevooluta j\u00f5ed kuivavad v\u00f5i muutuvad suvel veevaeseks.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h3>\n\tAllikad<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tAllikaks nimetatakse p\u00f5hjavee looduslikku v\u00e4ljavoolu maapinnale. Allikad v\u00f5ivad avaneda ka veekogude p\u00f5hja ja olla m\u00f5nel juhul veekogu peamisteks veega toitjateks. Maapinnale v\u00e4ljuv p\u00f5hjavesi moodustab punktallikaid, pindalalisi v\u00e4ljavoole ning allikalisi soostunud alasid. Allikad v\u00f5ivad voolata maapinnale rahulikult v\u00f5i surveliselt. Survelist allikavett nimetatakse arteesiaveeks.\n<\/p>\n<p>\n\tAllikate ja allikaliste alade teket p\u00f5hjustavad reljeefi liigestatus (vettkandvatesse kihtidesse l\u00f5ikuvad negatiivsed pinnavormid) ja piirkonna struktuurne geoloogiline ehitus (vettkandvate ja vettpidavate kihtide asetus, levik ning neid l\u00e4bivad tektoonilised l\u00f5hed ja rikked). Allikate klassifitseerimisteks on mitmeid viise: v\u00e4ljavoolu iseloomu, neid toitva p\u00f5hjavee liigi, vee temperatuuri, v\u00e4ljavoolu p\u00fcsivuse ning allikate asukoha ja ehituse j\u00e4rgi.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h3>\n\tKarst<br>\n<\/h3>\n<p>\n\tKarsti all m\u00f5istetakse nii reljeefivormide moodustumist kui ka vett l\u00e4bilaskvate kivimite purustamist ja lahustamist pinna- ning p\u00f5hjavete poolt.\n<\/p>\n<p>\n\tKarst on looduses laialt levinud ning esineb seal, kus alusp\u00f5hja kivimid on vees teatud m\u00e4\u00e4ral lahustuvad. Lasuva pinnakatte paksuse j\u00e4rgi jagatakse karst\u00a0<strong>avatud karstiks<\/strong>\u00a0(vahemere t\u00fc\u00fcp), puudub muld ja taimestik, ja\u00a0<strong>suletud karstiks<\/strong>\u00a0(vene t\u00fc\u00fcp), karstuvad kivimid on kaetud kvaternaarsete setetega. Eestis on enamasti tegu suletud, vene t\u00fc\u00fcpi karstiga.\n<\/p>\n<p>\n\tM\u00f6\u00f6da kivimite l\u00f5hesid ringleb vesi, lahustades paekivi ja tekitades selle pinnal karstis\u00fcvendeid, milleks on\u00a0<strong>augud, lohud<\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong>vaokesed.<\/strong>\u00a0Karsti pisivorme, tavaliselt 0,5-2\u00a0sentimeetriseid, nimetatakse\u00a0<strong>karrideks.<\/strong>\u00a0Suuremaid, mitme kuni mitmek\u00fcmne meetri laiuseid lehtri-, lohu- v\u00f5i liuakujulisi karstivorme, mis v\u00f5ivad vett neelata, kutsutakse aga\u00a0<strong>kurisuteks.<\/strong>\u00a0Kurisud on k\u00f5ige levinumad karstin\u00e4htused Eestis. Karstikoopaid leidub meil harva. Nad kulgevad piki l\u00f5hesid, asuvad vaid 1-7 meetri s\u00fcgavusel maapinnast ja on v\u00e4ikesed: k\u00f5rgus tavaliselt 0,5-1,5 ja laius 0,5-12 meetrit. Intensiivselt on karstunud vaid maapinnal\u00e4hedased kihid 5-10 meetri s\u00fcgavuseni. Karsti arenguks soodsaimad on puhtad lujakivid ja dolomiidid. Intensiivse l\u00f5helisuse korral v\u00f5ib karst areneda ka savikates kivimites, nagu on juhtunud Uhaku karstiv\u00e4ljal. Karstiga on seotud ka karstiallikad.\u00a0<br>\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/pohjavesi_norra_allikajarv.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" border=\"0\" height=\"390\" src=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/pohjavesi_norra_allikajarva.jpg\" width=\"520\"><\/a>\u00a0<br>Norra allikaj\u00e4rv, J\u00e4rvamaa\n<\/p>\n<p>\n\t<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/pohjavesi_kurisu_joelahtme.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" border=\"0\" height=\"390\" src=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/pohjavesi_kurisu_joelahtmea.jpg\" width=\"520\"><\/a>\u00a0<br>Suur kurisu J\u00f5el\u00e4htme k\u00fclas kevadise suurvee ajal\n<\/p>\n<p>\n\t<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/pohjavesi_virulase_koobas.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" border=\"0\" height=\"390\" src=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/pohjavesi_virulase_koobasa.jpg\" width=\"520\"><\/a>\n<\/p>\n<p>\n\tSissep\u00e4\u00e4s Virulase koopasse Tuhala karstialal. Virulase koobas on\u00a0<br>Eesti pikim karstikoobas, peakoopa pikkuseks on m\u00f5\u00f5detud 58 m\n<\/p>\n<p>\n\t<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/pohjavesi_maalihe.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" border=\"0\" height=\"390\" src=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/pohjavesi_maalihea.jpg\" width=\"520\"><\/a>\u00a0<br>V\u00e4ike maalihe J\u00e4gala j\u00f5e \u00e4\u00e4res<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00f5hjavesi\u00a0on maakoore \u00fclaosa kivimite ja setete poorides ning l\u00f5hedes olev vaba vesi, mis v\u00f5ib liikuda raskusj\u00f5u v\u00f5i r\u00f5hu toimel. Kui kaevata v\u00f5i puurida vett l\u00e4bilaskvasse pinnasesse auk, siis t\u00e4itub see teatud s\u00fcgavuses veega. Seej\u00e4rel kaevises stabiliseerunud surveta veetase on p\u00f5hjaveetase &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":83,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/83"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}