{"id":19,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/liustike-tegevus\/"},"modified":"2024-04-22T15:38:30","modified_gmt":"2024-04-22T12:38:30","slug":"liustike-tegevus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/liustike-tegevus\/","title":{"rendered":"Liustike tegevus"},"content":{"rendered":"<table class=\"table table-hover\" border=\"0\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td valign=\"top\">\n<table class=\"table table-hover\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong>Mandrij\u00e4\u00e4<\/strong>\u00a0on suurt maa-ala h\u00f5lmav v\u00e4heliikuv j\u00e4\u00e4kate. Ta koosneb harilikult paljudest v\u00e4heliikuvatest j\u00e4\u00e4kilpidest ja -kuplitest ning nende vahel olevatest j\u00e4\u00e4vooludest. Mandriliustikud toituvad (kasvavad) kupli keskosas ning valguvad \u00e4\u00e4rte suunas radiaalselt laiali. Mandrij\u00e4\u00e4d on polaaraladel, kus j\u00e4\u00e4katte paksus v\u00f5ib ulatuda 4\u00a0kilomeetrini. Mandrij\u00e4\u00e4\u00a0moodustab peamise osa Maad katvatest liustikest.\u00a0<strong>Liustik<\/strong>\u00a0on lumepiirist k\u00f5rgemal olev j\u00e4\u00e4mass, mis liigub pidevalt raskusj\u00f5u m\u00f5jul. Praegu katavad liustikud umbes 10% Maa mandritest.\n<p>Varasematel geoloogilistel ajastutel on korduvalt toimunud kliimamuutusi, mil j\u00e4\u00e4ajad vaheldusid j\u00e4\u00e4vaheaegadega ja mandrij\u00e4\u00e4\u00a0levik on m\u00f5nel perioodil olnud palju suurem, kui praegu. Geoloogiliselt viimasel j\u00e4\u00e4tumisel, Pleistotseenis, kattis j\u00e4\u00e4\u00a0ligi kolmandiku maismaast.<\/p>\n<p>Liustiku moodustumiseks peab olema piisavalt palju tahkeid sademeid \u2013\u00a0lund, mis v\u00e4hemaliselt osaliselt s\u00e4iliks aastaringselt. Liustik saab tekkida ainult maismaal. Ekslik on arvata, et liustiku tekkeks on vaja v\u00e4ga k\u00fclma kliimat. Pigem on vaja m\u00f5\u00f5dukat k\u00fclma ja rohkesti lund.<\/p>\n<p>J\u00e4\u00e4aegade kindlaimad tunnistajad on liustikusetted \u2013\u00a0moreenid, mis sisaldavad liustike poolt liikumisel kaasahaaratud koostisosi, alates savist kuni suurte rahnudeni. Varasemate liustike poolt kuhjatud moreenid kattuvad nooremate setetega ja tihenevad, muutudes sadade miljonite aastate p\u00f5rast kivistunud \u00fcrgmoreenideks ehk\u00a0<strong>tilliitideks.<\/strong><\/p>\n<p>Liikumisel liustik kulutab ja deformeerib aluspinda. Liustikuj\u00e4\u00e4\u00a0kulutust h\u00f5lbustavad j\u00e4\u00e4\u00a0alumisse kihti sissek\u00fclmunud teravaservalised kivid. Alusp\u00f5hjakivimite ja ka rahnude siledatel pindadel v\u00f5ib kohata\u00a0<strong>j\u00e4\u00e4kriime<\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong>j\u00e4\u00e4k\u00fcndevagusid.<\/strong><\/p>\n<p>Eesti n\u00fc\u00fcdispinnamoe on kujundanud mandrij\u00e4\u00e4. Liustikuj\u00e4\u00e4\u00a0erosioon (eksaratsioon) on voolinud Peipsi, V\u00f5rtsj\u00e4rve ja Liivi lahe ning paljude teiste v\u00e4iksemate j\u00e4rvede ja lahtede n\u00f5od, aga samuti voored ja Loode-Eesti alusp\u00f5hjalised k\u00f5rgendikud, nagu P\u00e4\u00e4sk\u00fcla, Peetri ja Keila k\u00f5viku.<\/p>\n<p>Liustikuk\u00fcnde tulemusel satub liustiku alumisse kihti aluspinnast p\u00e4rit kivimt\u00fckke ja peenemat materjali, millest moodustub\u00a0<strong>moreen.<\/strong>\u00a0N\u00fc\u00fcdisliustike uurimine on n\u00e4idanud, et moreeni sisaldus liustikus v\u00f5ib ulatuda 3-7 mahuprotsendini. Liustiku sulamisel j\u00e4\u00e4vad need setted maha\u00a0<strong>moreentasandike, otsamoreenide<\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong>voortena,<\/strong>\u00a0liustiku sulamisveed kujundavad\u00a0<strong>oose ehk vallseljakuid, liivikuid, m\u00f5hnastikke<\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong>viirsavitasandikke.<\/strong><\/p>\n<p>Ka\u00a0<strong>r\u00e4ndrahnud<\/strong>\u00a0p\u00e4rinevad j\u00e4\u00e4ajast. Liustik on toonud need, kuni majasuurused kivimiplokid, Soomest ja L\u00e4\u00e4nemere p\u00f5hjast. Rahnude kivimiline koostis viitab nende teekonnale selle kivimi avamuselt.<\/p><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><a href=\"http:\/\/uttv.ee\/naita?id=10141\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Video: Lahemaa r\u00e4ndrahnud<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mandrij\u00e4\u00e4\u00a0on suurt maa-ala h\u00f5lmav v\u00e4heliikuv j\u00e4\u00e4kate. Ta koosneb harilikult paljudest v\u00e4heliikuvatest j\u00e4\u00e4kilpidest ja -kuplitest ning nende vahel olevatest j\u00e4\u00e4vooludest. Mandriliustikud toituvad (kasvavad) kupli keskosas ning valguvad \u00e4\u00e4rte suunas radiaalselt laiali. Mandrij\u00e4\u00e4d on polaaraladel, kus j\u00e4\u00e4katte paksus v\u00f5ib ulatuda 4\u00a0kilomeetrini. Mandrij\u00e4\u00e4\u00a0moodustab &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":115,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions\/115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}