{"id":18,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/tuule-tegevus\/"},"modified":"2024-04-04T04:38:37","modified_gmt":"2024-04-04T01:38:37","slug":"tuule-tegevus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/tuule-tegevus\/","title":{"rendered":"Tuule tegevus"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<span>Tuult p\u00f5hjustab \u00f5hur\u00f5hu eba\u00fchtlus, viimast aga omakorda \u00f5humasside erinev temperatuur. Tuul on \u00f5hu liikumine maapinna suhtes. Seda m\u00f5jutavad h\u00f5\u00f5rdej\u00f5ud, raskusj\u00f5ud, Coriolisi j\u00f5ud ja k\u00f5verjoonelise trajektoori puhul ka inertsj\u00f5ud. Coriolisi j\u00f5u m\u00f5jul kaldub tuul maapinnal\u00e4hedases \u00f5hukihis gradientj\u00f5u suunast p\u00f5hjapoolkeral paremale, l\u00f5unapoolkeral vasakule. H\u00f5\u00f5rdumise v\u00e4henemise t\u00f5ttu kasvab tuule kiirus k\u00f5rguse suurenedes.<\/span>\n<\/p>\n<p>\n\tTuuled omakorda m\u00f5jutavad pilvede teket ja r\u00e4nnet, sademete jaotumust, soojade ja k\u00fclmade \u00f5humasside liikumist ning pinnamoe kujunemist. Tuul kannab edasi tahkeid osakesi, suitsu ja t\u00f6\u00f6stusj\u00e4\u00e4tmeid, p\u00f5hjustab purustusi ning matab tuulesetete alla m\u00f5nikord terveid linnu ja k\u00fclasid.\n<\/p>\n<p>\n\tEriti m\u00f5juv\u00f5imas on tuul taimestikuta v\u00f5i kidura taimkattega k\u00f5rbelistel v\u00f5i poolk\u00f5rbelistel tasastel aladel. K\u00f5rbeteks loetakse klimaatilises m\u00f5ttes piirkondi, kus sademete hulk j\u00e4\u00e4b alla 250 mm aastas v\u00f5i ka alasid kus \u00fcldine aurumine \u00fcletab sademete hulga. Ariidsed alad h\u00f5lmavad t\u00e4nap\u00e4eval ligikaudu 25% maismaa pindalast (sellele v\u00f5iksid lisanduda ka nn polaark\u00f5rbed, mis samuti t\u00e4idavad nimetatud tingimusi). Reeglina iseloomustab k\u00f5rbelisi alasid p\u00e4evaste temperatuuride suureamplituudiline k\u00f5ikumine, mis v\u00f5ib \u00f6\u00f6\u00a0ja p\u00f5eva vaheldumisel ulatuda kuni 50-60\u00a0\u00b0C. Samuti on ariidsetel aladel tavaliselt tugevad, p\u00fcsivasuunalised tuuled. Kivide p\u00e4eval kuumenenud pinnale tekivad \u00f6isel kiirel jahtumisel l\u00f5hed, mis j\u00e4rjest s\u00fcvenevad. Tuul kannab kujunenud kivimurendist v\u00e4lja peeneid osakesi, kuid tuule tugevnedes asuvad r\u00fcndama ka kruusaterad ja veerised. Edasikandumisel materjal \u00fcmardub ja peenendub. Pisiosad liiguvad h\u00f5ljuvas olekus, t\u00f5ustes 5-6 km k\u00f5rgusele ja kandudes l\u00e4htealalt tuhandete kilomeetrite kaugusele.\u00a0<strong>Deflatsioon<\/strong>\u00a0ehk\u00a0<strong>tuulekanne<\/strong>\u00a0on erodeerunud materjali edasikanne tuulega. Tuules\u00fclemis on liivaosakesed raspli rollis ja kulutavad k\u00f5ike ettej\u00e4\u00e4vat. Tuule kulutavat tegevust nimetatakse\u00a0<strong>tuuleihkeks<\/strong>\u00a0ehk\u00a0<strong>korrosiooniks.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tMaapinna l\u00e4hedal puhuv tuul on eba\u00fchtlase tugevusega ja muudab takistuste m\u00f5jul oma suunda. Selles m\u00f5ttes sarnaneb tuul vee voolamisega j\u00f5es\u00e4ngis, sest ta moodustab nii kulutus- kui ka kuhjevorme. Tuule kujundatud liivakuhjatisi nimetatakse\u00a0<strong>luideteks.<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tValdav osa Eesti luidetest on rannikuluited. Merelained kuhjavad tormiga rannavallid, kuhu lained vaikse ilmaga enam ei ulatu. P\u00e4ike ja tuul kuivatavad liiva kiiresti ning tuul puhub selle minema. Tekkinud tuiskliiv hakkabki kujundama luiteid. Kuiv\u00f5rd valdav osa liivateradest kandub edasi maapinna l\u00e4hedal, siis pidurdab iga v\u00e4iksemgi lendterade ette sattuv takistus nende edasikannet. Iga taimepuhmas koondab enda \u00fcmber v\u00e4ikese liivakuhiku. Kui taim pole k\u00fcllalt tihe, kuhjub liiv tema tuulealusele, so. tuulest varjatud k\u00fcljele. Peagi kattub kogu taim liivaga, kusjuures kuhik omandab vallitaolise kuju. Selline vallitaoline liivahang on j\u00e4rsu pealttuulen\u00f5lvaga, alttuulen\u00f5lv laskub aga lamedamalt. Tuiskliival kasvavad taimed ei l\u00e4mbu liiva m\u00f5\u00f5dukal juurdekandumisel, vaid kasvavad edasi ja sunnivad ka liivahangesid \u00fcha k\u00f5rgemaks kuhjuma.\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<img decoding=\"async\" border=\"0\" src=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/tuuletegevus_luide.jpg\">\n<\/p>\n<p>\n\tJoonis. Vall-luite kujunemisetapid. I ja II\u00a0eoolsed liivak\u00fcnkad, III\u00a0eelluide, IV\u00a0vall-luide. Noolega on t\u00e4histatud tuule suund.\u00a0<br>\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/tuul_luited.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" border=\"0\" height=\"390\" src=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/tuul_luiteda.jpg\" width=\"520\"><\/a>\u00a0<br>Luited, Smolnitsa, Peipsi p\u00f5hjarannik\n<\/p>\n<p>\n\t<a href=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/tuul_luited_kinnikasvanud.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" border=\"0\" height=\"390\" src=\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/tuul_luited_kinnikasvanuda.jpg\" width=\"520\"><\/a>\u00a0<br>Kinnikasvanud luited<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tuult p\u00f5hjustab \u00f5hur\u00f5hu eba\u00fchtlus, viimast aga omakorda \u00f5humasside erinev temperatuur. Tuul on \u00f5hu liikumine maapinna suhtes. Seda m\u00f5jutavad h\u00f5\u00f5rdej\u00f5ud, raskusj\u00f5ud, Coriolisi j\u00f5ud ja k\u00f5verjoonelise trajektoori puhul ka inertsj\u00f5ud. Coriolisi j\u00f5u m\u00f5jul kaldub tuul maapinnal\u00e4hedases \u00f5hukihis gradientj\u00f5u suunast p\u00f5hjapoolkeral paremale, l\u00f5unapoolkeral &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":81,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/81"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}