{"id":17,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/pindmiselt-voolava-vee-geoloogiline-tegevus\/"},"modified":"2024-04-22T15:07:24","modified_gmt":"2024-04-22T12:07:24","slug":"pindmiselt-voolava-vee-geoloogiline-tegevus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/pindmiselt-voolava-vee-geoloogiline-tegevus\/","title":{"rendered":"Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus"},"content":{"rendered":"

Maa t\u00e4htsaim erinevus k\u00f5igist teistest planeetidest on vesi \u2013\u00a0vedel vesi. Vesi on pidevas liikumises, mida nimetatakse h\u00fcdroloogiliseks ts\u00fckliks. H\u00fcdroloogiline ts\u00fckkel on veeringe Maa pindmiste sf\u00e4\u00e4ride (litosf\u00e4\u00e4r, h\u00fcdrosf\u00e4\u00e4r ja atmosf\u00e4\u00e4r) vahel. H\u00fcdroloogilises ts\u00fcklis v\u00f5ib vesi esineda nii vedelas, tahkes kui ka auru faasis ning selle veeringe energeetiliseks baasiks on peamiselt p\u00e4ikesekiirgus.<\/p>\n

Veeringe jagatakse tinglikult kaheks.\u00a0V\u00e4ike veeringe<\/strong>\u00a0h\u00f5lmab atmosf\u00e4\u00e4ri ja h\u00fcdrosf\u00e4\u00e4ri \u2013\u00a0mere pinnalt auruv vesi langeb sademetena otse merre.\u00a0Suur veeringe<\/strong>\u00a0h\u00f5lmab nii atmosf\u00e4\u00e4ri ja h\u00fcdrosf\u00e4\u00e4ri kui ka litosf\u00e4\u00e4ri ja biosf\u00e4\u00e4ri. Suures veeringes kandub atmosf\u00e4\u00e4ris auruna olev vesi \u00f5huvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad taimed ja loomad osa vett elutegevuseks ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud vesi liigub pinnasest ja veekogusid pidi taas merre.<\/p>\n

Joonis. Veeringe\u00a0(\u201cEesti p\u00f5hjavee kasutamine ja kaitse,\u201d 2004).<\/span><\/a><\/p>\n

Vooluvete tegevus<\/h3>\n

J\u00f5ed on oluline geoloogiline v\u00e4lisj\u00f5ud, uuristades maapinda ja kandes maismaa kulutamisel tekkinud murendit siseveekogudesse ja ookeani. J\u00f5gede energiat kasutatakse vesiveskites ja h\u00fcdroelektrijaamades. J\u00f5gede tegevus v\u00e4ljendub nende poolt veekogudesse kantud settematerjali koguses, orgude laiuses ja s\u00fcgavuses ning uhtumisprotsessi kiiruses. Vooluvee poolt kaasaskantud settematerjali l\u00f5imis ja hulk s\u00f5ltuvad vee voolamise kiirusest.<\/p>\n

J\u00f5gede asend ja voolusuund on k\u00fcllaltki p\u00fcsivad, s\u00f5ltudes geoloogilistest struktuuridest ja tektoonilistest liikumistest. P\u00f5hjapoolkeral on j\u00f5es\u00fcsteemide arengut ja paiknemist suurel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutanud Kvaternaari mandrij\u00e4\u00e4tumised. Liustiku kuhjava tegevuse tulemusena v\u00f5is muutuda isegi veelahkme asend. P\u00f5hja-Eesti j\u00f5ed on k\u00f5ik geoloogilises m\u00f5ttes noored j\u00f5ed, mis on sellele vaatamata l\u00e4bi teinud keerulise arengu. Nende k\u00e4ek\u00e4ik on s\u00f5ltunud L\u00e4\u00e4nemerest v\u00f5i t\u00e4psemalt k\u00f5ikidest sel kohal varem olnud veekogudest. Kahjuks on meie teadmised \u00fcsna l\u00fcnklikud. Ka suhteliselt l\u00e4hedasest ajast, alates mandrij\u00e4\u00e4\u00a0taandumisest P\u00f5hja-Eestist kuni Ants\u00fclusj\u00e4rve tekkeni (so. ajavahemik 11000-9600 aastat tagasi), on andmeid napilt.<\/p>\n

Taanduva mandrij\u00e4\u00e4\u00a0\u00e4\u00e4res tekkisid ulatuslikud veekogud \u2013\u00a0ajutised j\u00e4\u00e4j\u00e4rved. P\u00e4rast liustiku taandumist meie alalt ja l\u00f5plikku sulamist ujutas Balti j\u00e4\u00e4j\u00e4rv uuesti \u00fcle suure osa Eestist, kuid Ida-Eestis tungis ta vaid klindilahtedesse ja t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcle klindi serva ei ulatunud, v\u00e4lja arvatud Narva \u00fcmbruses. Maismaal algas samal ajal ka vooluvete tegevus. Seda soodustasid h\u00f5re taimkate ja praegusest suurem maapinna kallakus loodesse. Selgeid orge tol ajal siiski ei kujunenud, isegi mitte pehmemates kivimites ega setetes. K\u00f5rgusevahed olid v\u00e4ikesed, lisaks takistas s\u00fcgavalt k\u00fclmunud pinnas v\u00f5i igikelts j\u00f5gede p\u00f5hjaerosiooni.<\/p>\n

Tingimused muutusid Balti j\u00e4\u00e4j\u00e4rve taandumise ajal, kui P\u00f5hja-Eesti klint hakkas voogudest kerkima. Siiski ei tekkinud P\u00f5hja-Eesti lavamaal s\u00fcgavaid orge enne kui Ants\u00fcluse perioodil.<\/p>\n

Seega olid algul peamisteks P\u00f5hja-Eesti j\u00f5gede kujunemist m\u00f5jutavateks teguriteks maat\u00f5us ja mandrij\u00e4\u00e4\u00a0taandumisel L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5os tekkinud veekogude veeseis. J\u00f5eorud aina pikenesid. J\u00e4gede hoogsam sissel\u00f5ikumine algas aga p\u00e4rast paekalda j\u00e4tkuvat t\u00f5usu merest ja see toimus p\u00f5hiliselt paekalda eest.<\/p>\n

P\u00f5hja-Eesti j\u00f5gede \u00fclemjooksul on valdavaks orut\u00fc\u00fcbiks lammorg, laiusega m\u00f5nisada meetrit ja s\u00fcgavusega 5-8 m, lammil silmuskleva laia ning s\u00fcgavate hauakohtadega s\u00e4ngiga.<\/p>\n

\"\"
\nJ\u00e4gala juga<\/a> on Eesti k\u00f5rgeim (8 m) looduslik juga<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maa t\u00e4htsaim erinevus k\u00f5igist teistest planeetidest on vesi \u2013\u00a0vedel vesi. Vesi on pidevas liikumises, mida nimetatakse h\u00fcdroloogiliseks ts\u00fckliks. H\u00fcdroloogiline ts\u00fckkel on veeringe Maa pindmiste sf\u00e4\u00e4ride (litosf\u00e4\u00e4r, h\u00fcdrosf\u00e4\u00e4r ja atmosf\u00e4\u00e4r) vahel. H\u00fcdroloogilises ts\u00fcklis v\u00f5ib vesi esineda nii vedelas, tahkes kui ka …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":109,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/109"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}