{"id":16,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/meteoriidikraatrid\/"},"modified":"2024-04-04T04:38:37","modified_gmt":"2024-04-04T01:38:37","slug":"meteoriidikraatrid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/meteoriidikraatrid\/","title":{"rendered":"Meteoriidikraatrid"},"content":{"rendered":"

\n\tKahe taevakeha kokkup\u00f5rkel toimub suure kiiruse ja vabaneva energia t\u00f5ttu tavaliselt plahvatus, mille k\u00f5igus v\u00e4iksem keha h\u00e4vib ning suurema pinnale tekib \u00fcmar, nn meteoriitne plahvatuskraater. Protsessi laiast levikust annab tunnistust l\u00e4hedaste struktuuride leidumine k\u00f5igil Maa-t\u00fc\u00fcpi tahke koorega P\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeetidel, kuudel ning isegi v\u00f5iksematel kehadel \u2013 asteroididel.\n<\/p>\n

\n\tAtmosf\u00e4\u00e4ri l\u00e4bivat asteroidi- v\u00f5i komeedipala nimetatakse meteooriks, maapinnani j\u00f5udnud meteoori aga meteoriidiks. Maapinnalt on leitud tuhandeid meteoriite, mille koostis ja omadused annavad hindamatut teaduslikku informatsiooni P\u00e4ikeses\u00fcsteemi algusaegadest ning arengust. Kuigi p\u00e4evas j\u00f5uab Maale suur hulk kosmilist materjali, j\u00e4\u00e4b valdav osa sellest leidmata. Esmalt t\u00e4nu oma v\u00e4iksusele, aga ka seet\u00f5ttu, et enamus neist kukub maailmamerre ja asustamata piirkondadesse. Seegi osa, mis kuivale maale maandub, allub porsumisele ja h\u00e4vib kiiresti. Peamiselt leitakse meteoriite k\u00f5rbeliivast ja liustikuj\u00e4\u00e4st, kus s\u00e4ilimistingimused on paremad.\n<\/p>\n

\n\tKa meteoriidikraatrid, mille tekkeks on vaja v\u00e4hemalt mitmemeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga meteoriiti, h\u00e4vivad aja jooksul. Erosioonile v\u00f5i tektoonilistele j\u00f5ududele allunud kraatrid kaotavad ajapikku oma kraatrit meenutava kuju, mist\u00f5ttu neid oleks \u00f5igem nimetada meteoriitseteks plahvatusstruktuurideks (impaktstruktuurideks).\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKraatrite tekkemehhanismid<\/strong>
\n<\/h3>\n

\n\tTeoreetiliste arvutuste kohaselt on meteoori keskmine kiirus maapinnaga kohtumisel 18 km\/s ning k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem langemisnurk maapinna suhtes 45\ufffd. Sellise kiiruse juures toimuval kokkup\u00f5rkel sulatab ja aurustab vabanev energia meteoori ning osa maapinnast praktiliselt silmapilkselt, kusjuures maapinda j\u00e4\u00e4v kraatris\u00fcvik \u00fcletab meteoori suurust k\u00fcmmekond korda. Tekkinud kraater on vaatamata langemisnurgale tavaliselt \u00fcmar, v\u00e4lja arvatud v\u00e4ga viltuse, k\u00fcmnest kraadist v\u00e4iksemate langemisnurkade juures, mille puhul tekib ovaalne struktuur. V\u00e4hegi v\u00f5imsamal plahvatusel meteoor h\u00e4vib ja meteoriitset ainet ei s\u00e4ili. Meteoriitne materjal koos aurustunud ja sulanud maise materjaliga kondenseerub ning tahkestub kraatri kohale tekkinud aurupilvest, moodustades tavaliselt alla \u00fchemillimeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga \u00fcmaraid v\u00f5i lapikuid sf\u00e4\u00e4ruleid v\u00f5i tektiite. Viimased v\u00f5ivad oma v\u00e4iksuse t\u00f5ttu kandudad plahvatuskeskmest \u00fcsna kaugele, levides suurematel plahvatustel isegi teisele poole maakera.\n<\/p>\n

\n\tLisaks kraatri suurusele s\u00f5ltub plahvatusel vabanenud energia hulgast ka tekkiva kraatri p\u00f5hjareljeef. Kraatri tekkimise ajal aurustub ja sulab osa maakoorekivimitest. Osa aga purustatakse ning paisatakse tekkivast kraatrist v\u00e4lja, \u00fcles ja k\u00fclgedele. V\u00e4ljapaisatud materjal langeb tagasi maapinnale, moodustades v\u00e4ljapaiskebret\u0161ad v\u00f5i lisandub plahvatusbret\u0161asse kraatri sisemuses. Plahvatust \u00fcmbritsevad tahkesse olekusse j\u00e4\u00e4vad kivid l\u00f5hestatakse ja surutakse plahvatuskeskmest eemale. Kuna atmosf\u00e4\u00e4rir\u00f5hk on tunduvalt v\u00e4iksem r\u00f5hust Maa sisemuses, surutakse osa kivimeid tekkiva kraatri k\u00fclgedel esialgsest maapinnatasemest k\u00f5rgemale \u2013 tekivad kraatrivallid, kusjuures tekkiva kraatri, nn \u00fcleminekustruktuuri, s\u00fcgavus on vaid pisut v\u00e4iksem raadiusest. V\u00e4iksemate plahvatusete puhul tekib l\u00f5plik lihtkraater \u00fcleminekustruktuuri t\u00e4itumisel plahvatusbret\u0161adega, see on kivimitega, mis vajuvad kraatri sisemusse k\u00fclgedelt v\u00f5i langevad \u00fclalt tagasi.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tV\u00f5imsama plahvatuse korral tekib keskk\u00f5rgendikuga kraater. Piiriks liht- ja keskk\u00f5rgendikuga kraatri l\u00e4bim\u00f5\u00f5du vahel on keskeltl\u00e4bi kolm kilomeetrit, kuid see s\u00f5ltub ka aluskivimite f\u00fc\u00fcsikalistest omadustest: settekivimite puhul on see kaks, k\u00f5vemate kristalsete kivimite puhul neli kilomeetrit.V\u00e4ga suurte, ringk\u00f5rgendikega kraatrite puhul kerkib kraatri keskosa niiv\u00f5rd k\u00f5rgele, et kaotab stabiilsuse ning vajub maa k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5u m\u00f5jul allapooletagasi.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMeteoriidikraatrid Eestis<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tEestis on praeguseks teada kuus struktuuri, millest nelja plahvatusp\u00e4ritolu on t\u00f5estatud. Need on 7-kilomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ligikaudu 540 miljoni aasta vanune Neugrund, neljakilomeetrine ligikaudu 456 miljoni aasta vanune K\u00e4rdla ning Kaali ja Ilumetsa kraater. Lisaks on plahvatusp\u00e4ritolu pakutud veel Ts\u00f5\u00f5rikm\u00e4e ja Simuna kraatrile.\n<\/p>\n

\n\tLIHTKRAATER\u00a0
L\u00e4bim\u00f5\u00f5t alla 3 km\u00a0\n<\/p>\n

\n\t
\n<\/p>\n

\n\tKESKK\u00d5RGENDIKUGA KRAATER\u00a0
L\u00e4bim\u00f5\u00f5t 3-100 km\u00a0
\n<\/p>\n

\n\tRINGK\u00d5RGENDIKUGA KRAATER\u00a0
L\u00e4bim\u00f5\u00f5t \u00fcle 100 km\u00a0
\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tJoonis. Kolme erinevat t\u00fc\u00fcpi meteoriidikraatri skemaatilised l\u00e4bil\u00f5iked.\u00a0
Punase punktiirjoonega on n\u00e4idatud \u00fcleminekukraatri l\u00e4bil\u00f5ige. Kraatri\u00a0
l\u00f5plik kuju ja suurus s\u00f5ltub peamiselt plahvatuse v\u00f5imsusest\u00a0
(Plado, 2004).<\/span><\/a>\u00a0
\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t<\/a>\u00a0
Kaali peakraater, Saaremaa\n<\/p>\n

\n\t<\/a>\u00a0
P\u00f5rguhaua kraater, Ilumetsa<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kahe taevakeha kokkup\u00f5rkel toimub suure kiiruse ja vabaneva energia t\u00f5ttu tavaliselt plahvatus, mille k\u00f5igus v\u00e4iksem keha h\u00e4vib ning suurema pinnale tekib \u00fcmar, nn meteoriitne plahvatuskraater. Protsessi laiast levikust annab tunnistust l\u00e4hedaste struktuuride leidumine k\u00f5igil Maa-t\u00fc\u00fcpi tahke koorega P\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeetidel, kuudel …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":79,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/79"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}