{"id":15,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/stratigraafia-ja-geokronoloogia\/"},"modified":"2024-04-04T04:38:37","modified_gmt":"2024-04-04T01:38:37","slug":"stratigraafia-ja-geokronoloogia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/stratigraafia-ja-geokronoloogia\/","title":{"rendered":"Stratigraafia ja geokronoloogia"},"content":{"rendered":"

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tGeoloogia suudab taastada vaid selle osa Maa minevikust, mis on dokumenteeritud kivimitega. Kahjuks on geoloogiline ajaraamat v\u00e4ga l\u00fcnklik, sest vaatamata oma n\u00e4ilisele p\u00fcsivusele ei ole maakoor liikumatu. Maa sisemuses toimuvate j\u00f5udude m\u00f5jul suured maakoore osad kord kerkivad, kord vajuvad, mist\u00f5ttu maismaalised ja merelised tingimused vahelduvad. \u00dcldreeglina ladestub merep\u00f5hja pidevalt uusi setteid, mis t\u00e4hendab, et seal kirjutatakse kroonikat j\u00e4rjest juurde, samal ajal kui maismaatingimustes toimub varemtekkinud kivimite kulutamine, seega geoloogilise kroonika h\u00e4vitamine.\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKroonika h\u00e4vineb ka kivimite moondumise tagaj\u00e4rjel ja mida kaugema minevikuga on tegemist, seda tugevam on olnud ka moone. Arhaikumis ja Proterosoikumis toimunust suudame taastada vaid k\u00f5ige suuremaid ja kestvamaid s\u00fcndmusi ning aja m\u00e4\u00e4ramisel ei peeta k\u00fcmne miljoni aasta suurust eksimist mainimisv\u00e4\u00e4rseks, samal ajal kui k\u00fcmme tuhat aastat tagasi kuhjunud Balti j\u00e4\u00e4paisj\u00e4rve viirsavides v\u00f5ib kindlaks teha isegi aastaaegade vaheldumise.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tStratigraafia\u00a0on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud s\u00fcndmuste ajalist j\u00e4rgnevust. Stratigraafia eesm\u00e4rgiks on maakoore ehituse ja selle arengut m\u00f5jutanud protsesside kindlakstegemine ja ka mis tahes geoloogiliste t\u00f6\u00f6de jaoks usaldusv\u00e4\u00e4rse tausts\u00fcsteemi loomine. Stratigraafiliste uuringute tulemused \u00fcldistatakse stratigraafiliseks skeemiks, mida kasutatakse kaartide koostamisel ja ala arenguloo selgitamisel. Regionaalsed stratigraafilised skeemid (vt\u00a0Eesti stratigraafilised skeemid<\/a>) on aluseks ka globaalsele geoloogilise korrelatsioonile, mille p\u00f5hjal on v\u00f5imalik t\u00e4psustada ja arendada rahvusvahelist geokronoloogilist skaalat (International Stratigraphic Chart,<\/a>vt\u00a0ka\u00a0eestindatud\u00a0versioon<\/a>). Globaalne ajaskaala kajastab Maa geoloogilise ajaloo etappe ja nendevahelisi piire.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tStratigraafia p\u00f5hiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Liigestamine on teatud omadustega l\u00f5ikude eristamine \u00fcksikus l\u00e4bil\u00f5ikes. Korrelatsioon on aga l\u00e4bil\u00f5igete r\u00f6\u00f6bistamine sarnaste \u00fcksuste vastavusse seadmise kaudu.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tStratigraafia on tihedalt seotud paleontoloogia ja isotoopgeoloogiaga, sest kihtide vanuse m\u00e4\u00e4ramisel kasutatakse nii paleontoloogilist kui ka isotoopmeetodeid. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja setete uurimisega, kuid moonde- ja tardkivimid kuuluvad t\u00e4pselt samamoodi stratigraafia huviorbiiti.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tStratigraafiale panevad aluse kolm fundamentaalset printsiipi, mille s\u00f5nastas Taani loodusteadlane Nicolaus Steno.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\tSuperpositsiooniprintsiip, mis v\u00e4idab, et kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal.\n\t<\/li>\n
  2. \n\t\tKihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis v\u00e4idab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt.\n\t<\/li>\n
  3. \n\t\tKihtide algse pidevuse printsiip, mis v\u00e4idab, et kihid olid algselt pidevad ja levisid suurel alal.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\t\u00a0\n<\/p>\n

    \n\tGeoloogia uurimisobjektiks on protsessid, mis kestavad sadu, tuhandeid, miljoneid ja isegi miljardeid aastaid. See eristabki geoloogiat teistest loodusteadustest, kus uuritavad n\u00e4htused toimuvad sekundi murdosade, loetud minutite, tundide v\u00f5i aastate jooksul.\n<\/p>\n

    \n\t<\/a>\u00a0\n<\/p>\n

    \n\tPakri panga l\u00e4bil\u00f5ige<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    \u00a0 Geoloogia suudab taastada vaid selle osa Maa minevikust, mis on dokumenteeritud kivimitega. Kahjuks on geoloogiline ajaraamat v\u00e4ga l\u00fcnklik, sest vaatamata oma n\u00e4ilisele p\u00fcsivusele ei ole maakoor liikumatu. Maa sisemuses toimuvate j\u00f5udude m\u00f5jul suured maakoore osad kord kerkivad, kord vajuvad, …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":113,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/113"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}