{"id":14,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/murenemine\/"},"modified":"2024-04-22T15:15:02","modified_gmt":"2024-04-22T12:15:02","slug":"murenemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/murenemine\/","title":{"rendered":"Murenemine"},"content":{"rendered":"

Murenemine on protsesside kogum, mille tagaj\u00e4rjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. P\u00f5him\u00f5tteliselt on murenemisprotsessid tingitud l\u00e4htekivimi p\u00fc\u00fcdest murenemise n\u00e4ol saavutada (pindmiste) keskkonnatingimustega tasakaalulist seisundit.<\/p>\n

Murenemise intensiivsust ja kulgu kontrollivad l\u00e4htekivimi litoloogia, kliima ja maapinna morfoloogia. Kivimi litoloogiast (k\u00f5vadus, poorsus, l\u00f5helisus ja mineraalne koostis, mineraalide lahustuvus) s\u00f5ltub kivimi murenemistundlikkus. Konkreetse piirkonna klimaatilised tingimused ja maapinna morfoloogia m\u00f5jutavad murenemise valdavat, kas f\u00fc\u00fcsikalist v\u00f5i keemilist iseloomu.\u00a0F\u00fc\u00fcsikaline murenemine<\/strong>\u00a0ehk\u00a0rabenemine<\/strong>\u00a0ja\u00a0keemiline murenemine<\/strong>\u00a0ehk\u00a0porsumine<\/strong>\u00a0on omavahel tihedalt p\u00f5imunud. Rabenemise tulemusena toimub l\u00e4htekivimi purunemine ning peenestumine, millega ei kaasne kivimi mineraalse (keemilise) koostise muutumist. Eristatakse ka\u00a0bioloogilist murenemist<\/strong>\u00a0ehk\u00a0bioerosiooni,<\/strong>\u00a0so. elutegevuse tagaj\u00e4rjel toimuvat murenemist. Peamine osa bioerosioonist on seotud taimede (juurestiku) tungimisega kivimite l\u00f5hedesse. Keemiline murenemine toimub valdavalt erineva koostisega p\u00f5hjavee, aga ka n\u00e4iteks vihmavee abil. Karstumine on t\u00fc\u00fcpiline keemilise murenemise n\u00e4ide, mille puhul veega reageerinud s\u00fcsinikdioksiid on moodustanud s\u00fcsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. F\u00fc\u00fcsikaliselt murenenud materjal (n\u00e4iteks liivaterad) kanduvad voolava veega, tuulega jms murenemispaigast eemale ja settivad enamasti j\u00e4rvedes ja meredes setetena. Setetest saab aja jooksul settekivim.<\/p>\n

Mureneda saavad \u00fcksk\u00f5ik mis t\u00fc\u00fcpi kivimid. \u00dcks levinumaid tardkivimeid on graniit, mis koosneb p\u00f5hiliselt kvartsist ja p\u00e4evakivist ning mitmesugustest muudest silikaatsetest mineraalidest. Kvarts ei allu h\u00e4sti keemilisele murenemisele ja seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b ta alles pudeda sette \u2013 liivana, mis \u00fcksnes \u00fcmardub. \u00dclej\u00e4\u00e4nud mineraalid, peamiselt p\u00e4evakivid, murenevad aga mitmesugusteks savimineraalideks (illiit, smektiit, kaoliniit jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See seletabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud.<\/p>\n

Porsumise tulemusena toimub l\u00e4htekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb l\u00e4htekivim keemilisteks (mineraalseteks) komponentideks, mis on \u00fcmbritseva keskkonnaga tasakaalus v\u00f5i sellele l\u00e4hedases seisundis. Tard-, moonde- ja samuti paljusid settekivimeid moodustavad mineraalid ei ole maapinnal termod\u00fcnaamiliselt stabiilsed. Porsumise optimaalseteks tingimusteks on maksimaalselt k\u00f5rge temperatuur ja v\u00f5imalikult suur sademete hulk. Nii on porsumine k\u00f5ige intensiivsem ekvatoriaalses kliimav\u00f6\u00f6tmes.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tlikult \u2013 porsumine on p\u00e4evakivide muutumine savimineraalideks (h\u00fcdrol\u00fc\u00fcs), lubjakivide lahustumine p\u00f5hjavees sisalduvate ioonide m\u00f5jul (lahustumine), p\u00fcrokseeni muutumine hematiidiks ja kvartsiks (oks\u00fcdeerumine), hematiidi muutumine g\u00f6tiidiks (h\u00fcdratatsioon) jne. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt porsuvad mineraalid, mis atmosf\u00e4\u00e4ritingimustes on k\u00f5ige ebastabiilsemad ehk teiste s\u00f5nadega need mineraalid, mille stabiilse oleku tingimused erinevad k\u00f5ige rohkem normaaltingimustest.<\/p>\n

\"\"
\nAllavarisenud kivimplokid Pakri neeme otsas 2008. aastal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Murenemine on protsesside kogum, mille tagaj\u00e4rjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. P\u00f5him\u00f5tteliselt on murenemisprotsessid tingitud l\u00e4htekivimi p\u00fc\u00fcdest murenemise n\u00e4ol saavutada (pindmiste) keskkonnatingimustega tasakaalulist seisundit. Murenemise intensiivsust ja kulgu kontrollivad l\u00e4htekivimi litoloogia, kliima ja maapinna morfoloogia. Kivimi litoloogiast (k\u00f5vadus, poorsus, …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":112,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/112"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}