\n\tMaav\u00e4rinad on suurimad h\u00e4vingut p\u00f5hjustavad loodusn\u00e4htused. Maav\u00e4rin on maapinna l\u00fchiajaline ja \u00e4kiline liikumine (vappumine), millega v\u00f5ib kaasneda k\u00f5min. Tugeva maav\u00e4rina puhul purunevad hooned ja rajatised, maapinda tekivad l\u00f5hed, merel esinevad hiidlained. Maav\u00e4rinaid p\u00f5hjustavad enamasti maakoorelaamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg-ajalt kutsuvad esile maakooreplokkide omavahelisi nihkeid ja ning vallandavad hiigelenergia. Maav\u00e4rinad on sageli seotud vulkaanipursetega, eriti plahvatuspursetega. N\u00f5rgemaid, piiratud levikuga maav\u00e4rinaid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada varingud maa-alustes koobastes v\u00f5i laviinid. Tehismaav\u00e4rinaid kutsuvad esile l\u00f5hket\u00f6\u00f6d kaevandustes ja karj\u00e4\u00e4rides, tuumakatsetused, \u00f5ppepommitamised.\n<\/p>\n
\n\tSeda kohta maakoores, kus maav\u00e4rina puhul toimub kihtide omavaheline liikumine, kutsutakse maav\u00e4rina koldeks ehk h\u00fcpotsentriks. Epitsenter ehk kese on maapinnal h\u00fcpotsentri kohal olev punkt, kus maav\u00e4rin on k\u00f5ige tugevam. Pindmiste (vulkaanid, langatused, laviinid) ja tehislike maav\u00e4rinate puhul langeb kolle epitsentriga enam-v\u00e4hem kokku. H\u00fcpotsenter j\u00e4\u00e4b tavaliselt maakoore piiresse, so. kuni 60 kilomeetri s\u00fcgavuseni maapinnast. M\u00f5nedel juhtudel v\u00f5ib s\u00fcvav\u00e4rina kolle paikneda vahev\u00f6\u00f6s kuni 700 kilomeetri s\u00fcgavusel subduktsiooniv\u00f6\u00f6ndis.\n<\/p>\n
\n\tK\u00f5ik tugevamad ja ohtlikumad maav\u00e4rinad on seotud tektooniliselt ja vulkaaniliselt aktiivsete maakoorelaamade servadega. Eriti just laamade p\u00f5rkeservadega, kus vastakuti liikuvad laamad tekitavad maakoorekihtide deformatsioone:\u00a0kurde, nihkeid ja murranguid. Maav\u00e4rinad on v\u00e4ga erineva tugevusega, alates inimesele tajumatust v\u00f5binast kuni t\u00e4ieliku laastamist\u00f6\u00f6ni, kusjuures maav\u00e4rina tugevus mingis punktis s\u00f5ltub maav\u00e4rina kolde kaugusest ja seal vallandunud energia hulgast. Maav\u00e4rina v\u00f5imsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat (hinnatakse vabanevat energiahulka magnituudides). Maav\u00e4rina tagaj\u00e4rgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat (hinnatakse visuaalselt purustuste tugevust ja kahjustuste suurust pallides).\n<\/p>\n
\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tTabel. Mercalli ja Richteri skaalade v\u00f5rdlus<\/span>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tMaav\u00e4rina poolt tekitatud seismilised lained l\u00e4bivad tuhandeid kilomeetreid ja deformeerivad sealjuures l\u00e4bitavat keskkonda elastselt. Seismomeetri abil saab katkematult registreerida nende lainete saabumisaega, amplituudi ja faasi. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei s\u00f5ltu maav\u00e4rina intensiivsusest, vaid l\u00e4bitava keskkonna tihedusest, olekust ja elastsetest omadustest,\u00a0mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem on laine.\n<\/p>\n \n\tSeismiline laine on elastsete deformatsioonide laineline levimine maapinnas. Nende allikast (maav\u00e4rina fookusest, koldest e. h\u00fcpotsentrist) levivad sf\u00e4\u00e4rilise frondina eemale kaht erinevat t\u00fc\u00fcpi lained: a) ruumi ehk kehalained, so. lained, mis levivad Maakere sees sf\u00e4\u00e4rilise frondina nagu helilained \u00f5hus: b) pinnalained, mis levivad maav\u00e4rina epitsentrist eemale piki maapinda. Pinnalainetel on suurem amplituud, mist\u00f5ttu seostuvad nendega maav\u00e4rinatega kaasnevad purustused.\u00a0\n<\/p>\n \n\tSeismiliste pinnalainetega levivad kivimi deformatsioonid sumbuvad s\u00fcgavuse suurenemisega t\u00e4pselt nagu veelained ookeanis sumbuvad s\u00fcgavuse suurenedes.\n<\/p>\n \n\tRuumilained jaotatakse kaheks: pikilained ehk P-lained ja ristlained ehk S-lained. T\u00e4histus tuleneb ladinakeelsete s\u00f5nade\u00a0primus<\/em>\u00a0(inglise k.\u00a0primary<\/em>) ja\u00a0secundus<\/em>(inglise k.\u00a0secondary<\/em>) esit\u00e4htedest ning viitab sisuliselt nende p\u00e4ralej\u00f5udmise j\u00e4rjekorrale seismograafini.\u00a0\n<\/p>\n \n\tPinnalained levivad vaid elastse keskkonna vabal pinnal, st kas siis maapinnal v\u00f5i merep\u00f5hjal. Nad on seismilistest lainetest k\u00f5ige aeglasema levikuga ja saabuvad seismograafini alati viimastena. Samas on maav\u00e4rinate tagaj\u00e4rjel tekkivad pinnalained k\u00f5ige suurema purustusv\u00f5imega, kuna pinnalained tekitavad k\u00f5ige suurema amplituudiga liikumisi maapinnal ja oma aeglase leviku t\u00f5ttu kestab nende m\u00f5ju k\u00f5ige kauem.\u00a0\n<\/p>\n \n\tTugevatest maav\u00e4rinatest p\u00f5hjustatud seismilised lained l\u00e4bivad kogu maakera. Registreerides lainete saabumisaega maailma eri paikades, m\u00f5\u00f5davad geof\u00fc\u00fcsikud nende levimiskiirust Maa sisemuses. Selle kaudu arvutatakse v\u00e4lja l\u00e4biva aine tihedus ja mitmed muud f\u00fc\u00fcsikalised omadused, mille alusel tehakse oletusi Maa sisesf\u00e4\u00e4ride koostise ja seisundi kohta.\u00a0\n<\/p>\n \n\tMaav\u00f5rinaga kaasnevateks suurimateks ohtudeks on Maa k\u00f5ikumisest tekitatud purustused ning gaasi- ja elektritrasside purunemisel tekkivad tulekahjud, maalihked ja tsunamid ehk hiidlained. Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seej\u00e4rel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad k\u00f5ik oma teel. Kuigi tsunami lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad t\u00e4nap\u00e4eval nii ootamatult kui maav\u00e4rinad, sest seismilised lained, mis annavad m\u00e4rku maav\u00e4rina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Maav\u00e4rinad on suurimad h\u00e4vingut p\u00f5hjustavad loodusn\u00e4htused. Maav\u00e4rin on maapinna l\u00fchiajaline ja \u00e4kiline liikumine (vappumine), millega v\u00f5ib kaasneda k\u00f5min. Tugeva maav\u00e4rina puhul purunevad hooned ja rajatised, maapinda tekivad l\u00f5hed, merel esinevad hiidlained. Maav\u00e4rinaid p\u00f5hjustavad enamasti maakoorelaamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg-ajalt …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":76,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/76"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n\n
\n \n\t\t\t\tPallid Mercalli skaala j\u00e4rgi\n\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\tMagnituud Richteri skaala j\u00e4rgi\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n \n \n\t\t\t\t1 \u2013 3\n\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t0 \u2013 4,3\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n \n \n\t\t\t\t4 \u2013 5\n\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t4,3 \u2013 4,8\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n \n \n\t\t\t\t6 \u2013 7\n\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t4,8 \u2013 6,2\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n \n \n\t\t\t\t8 \u2013 10\n\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t6,2 \u2013 7,3\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n \n \n\t\t\t\t11 \u2013 12\n\t\t\t<\/td>\n \n\t\t\t\t7,3 \u2013 8,9\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n