{"id":12,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/koikuvad-kurrutus-ja-murranguliikumised\/"},"modified":"2024-04-04T04:38:37","modified_gmt":"2024-04-04T01:38:37","slug":"koikuvad-kurrutus-ja-murranguliikumised","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/koikuvad-kurrutus-ja-murranguliikumised\/","title":{"rendered":"K\u00f5ikuvad, kurrutus- ja murranguliikumised"},"content":{"rendered":"

\n\tMaa sisemuses ei ole veel l\u00f5ppenud planeeti moodustavad protsessid, ainese \u00fcmberjaotumine ning l\u00f5plik geokeemilise ja gravitatsioonilise tasakaalu saavutamine. Sisuliselt t\u00e4hendab see\u00a0kuumenenud ja \u00fclessulanud<\/strong>\u00a0kergema erikaaluga \u00fchendite ja elementide t\u00f5usmist Maa sisemusest tema k\u00f5rgematesse sf\u00e4\u00e4ridesse ning raskemate elementide laskumist Maa tuuma suunas.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tSellise maasisese ainese \u00fcmberjaotamise mehhanismi aluseks ja seda teostava konvektsiooni k\u00e4ivitajaks on peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel eralduv soojusenergia. Ringlev Maa sisene aine m\u00f5jutab \u00fchtlasi ka Maa v\u00e4limist,\u00a0habraste deformatsioonide<\/strong>\u00a0sf\u00e4\u00e4ri, kus ainese voolamist ei toimu. Neid j\u00f5ude, mis habraste deformatsioonide sf\u00e4\u00e4ri m\u00f5jutavad, nimetatakse\u00a0tektoonilisteks j\u00f5ududeks.<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tTektoonilised j\u00f5ud p\u00f5hjustavad litosf\u00e4\u00e4ri l\u00f5hustumist plokkideks (litosf\u00e4\u00e4ri laamadeks), laamade liikumist ning habraste ning plastiliste deformatsioonide teket maakoores.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tEri t\u00fc\u00fcpi laamade piiril tekivad erinevad pinged.\u00a0\n<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\tLaamade\u00a0p\u00f5rkepiiridel,<\/strong>\u00a0ookeani s\u00fcvikute ja kollideeruvate kontinentaalsete laamade piirkonnas on valdavad survepinged (Himaalaja, Alpid, ookeani s\u00fcvikud).\u00a0\n\t<\/li>\n
  2. \n\t\tLaamade\u00a0lahknemispiiridel,<\/strong>\u00a0ookeani keskahelike ja kontinentaalsete riftiorundite piirkonnas (Ida-Aafrika) valdavad venituspinged.\u00a0\n\t<\/li>\n
  3. \n\t\tLaamade nihkepiiridel\u00a0transformsete murrangute piirkonnas<\/strong>\u00a0valdavad nihkepinged (San Andreas, Uus-Meremaa L\u00f5unasaar).\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\tMaakoore deformatsioonid
    \n<\/h3>\n

    \n\tKurrud<\/strong>\n<\/p>\n

    \n\tKurd on tektooniliste j\u00f5udude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite paine. Kurrud tekivad enamasti tektooniliste survepingete (horisontaalpingete) tulemusena, kuid v\u00f5ivad tekkida ka maakoore vertikaalsete liikumiste tulemusena. Morfoloogiliselt eristatakse kaht p\u00f5hilist kurru liiki (joonis 1).\n<\/p>\n

      \n
    1. \n\t\tAntiklinaal on kihiliste kivimite \u00fclessuunatud paine.\u00a0\n\t<\/li>\n
    2. \n\t\tS\u00fcnklinaal on kihiliste kivimite allapoole suunatud paine.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

      \n\t\n<\/p>\n

      \n\tJoonis 1. Kurrud\n<\/p>\n

      \n\tL\u00f5hed ja murrangud\n<\/p>\n

      \n\tNii l\u00f5hed kui ka murrangud on rebendrikked, st rikked, mis tekivad kivimi purunemise tulemusena. L\u00f5hede puhul ei ole toimunud kivimosakeste nihkumist teineteise suhtes, murrangutes on aga maakoore kivimplokid l\u00f5het m\u00f6\u00f6da teineteise suhtes nihkunud (joonis 2).\u00a0\n<\/p>\n

      \n\tL\u00f5hed\u00a0ja l\u00f5hes\u00fcsteemid esinevad pea et igas kivimite paljandis, andes tunnistust kunagi siin levinud regionaalsetest tektoonilistest pingetest (ka Eestis on nt pankrannikul avanevate lubjakivide saehambakujuline nurgelisus tingitud ristuvatest l\u00f5hes\u00fcsteemidest).\n<\/p>\n

      \n\tMurrang\u00a0on maakoore tektoonilisest liikumisest p\u00f5hjustatud rike, mille puhul on m\u00f6\u00f6da p\u00fcstloodset v\u00f5i j\u00e4rsu kallakuga l\u00f5hepinda toimunud kivimplokkide p\u00fcst- v\u00f5i r\u00f5htsuunaline siire. Normaalmurrangu puhul on lasuv tiib liikunud allapoole, kerkemurrangu korral \u00fclespoole. Nihke- ehk transformse murrangu puhul on valdav r\u00f5htsuunaline liikumine ehk nihe. Murrangu p\u00fcstsiire v\u00f5ib ulatuda 5\u00a0kilomeetrini, r\u00f5htsiire sadade v\u00f5i tuhandete kilomeetriteni. R\u00fchmiti tekkivad normaal- ja kerkemurrangud moodustavad astmelisi murranguid, alanguid ja \u00fclanguid. Paljud murrangud l\u00f5igustavad ookeanide keskahelikke.\n<\/p>\n

      \n\t\u00a0\n<\/p>\n

      \n\t\n<\/p>\n

      \n\tJoonis 2. Murrang. Nooled osutavad lasuva tiiva suhtelist liikumist siirdepinnal.\n<\/p>\n

      \n\t\u00a0\u00a0
      Orogeensed v\u00f6\u00f6ndid, kraatonid\n<\/p>\n

      \n\tOrogenees\u00a0ehk m\u00e4gede teke. Orogeensed v\u00f6\u00f6ndid on maakoore (kontinentaalse koore) v\u00f6\u00f6ndid, mis on allunud ulatuslikule metamorfismile, vulkanismile ja muutumisele ning mida iseloomustab kivimite intensiivne deformeeritus, st kivimid on ulatuslikult kurrutatud ja l\u00e4bistatud arvukate murrangrikete poolt. Orogeensed v\u00f6\u00f6ndid on tekkinud litosf\u00e4\u00e4ri laamade (ookeanilise ja kontinentaalse)\u00a0kokkup\u00f5rkel, eriti intensiivne on orogenees kontinentaalsete laamade kokkup\u00f5rkel. Kontinentaalne koor ei sukeldu kunagi astenosf\u00e4\u00e4ri (vahev\u00f6\u00f6sse) ja kontinentaalsete plokkide kokkup\u00f5rkel kaotavad selle kivimid k\u00f5rgetel r\u00f5hkudel j\u00e4ikuse (hapruse), muutudes osaliselt plastiliseks ja alludes arvukatele deformatsioonidele.\u00a0\n<\/p>\n

      \n\tK\u00f5rvuti tektooniliselt aktiivsete orogeensete v\u00f6\u00f6nditega eksisteerivad k\u00f5ikide kontinentide sisealadel ulatuslikud ning tektooniliselt stabiilsed ja v\u00e4heaktiivsed, v\u00e4ga vanadest eelkambriumi (Arhaikumi-Proterosoikumi) kivimitest koosnevad, tugevasti moondunud ja kurrutatud ja tektooniliselt v\u00e4heaktiivsed alad ehk\u00a0kraatonid.\n<\/p>\n

      \n\tLisaks intensiivsetele tektoonilistele liikumistele orogeensetes v\u00f6\u00f6ndites on l\u00e4bi geoloogilise ajaloo toimunud teist laadi maakoore liikumised \u2013\u00a0aeglased ja pidevad ulatuslikud maakoore \u00fcles-alla liikumised ilma kivimite m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse deformeerumiseta. Selliseid ulatuslikke maakoore \u00fcles-alla liikumisi nimetatakse epeirogeneetilisteks liikumisteks.\u00a0
      \u00a0\n<\/p>\n

      \n\t\u00a0\n<\/p>\n

      \n\t<\/a>\u00a0
      Kallutatud kihid P\u00f5hja-Kivi\u00f5li p\u00f5levkivikarj\u00e4\u00e4ris\n<\/p>\n

      \n\t<\/a>\u00a0
      Kurrutatud kihid<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Maa sisemuses ei ole veel l\u00f5ppenud planeeti moodustavad protsessid, ainese \u00fcmberjaotumine ning l\u00f5plik geokeemilise ja gravitatsioonilise tasakaalu saavutamine. Sisuliselt t\u00e4hendab see\u00a0kuumenenud ja \u00fclessulanud\u00a0kergema erikaaluga \u00fchendite ja elementide t\u00f5usmist Maa sisemusest tema k\u00f5rgematesse sf\u00e4\u00e4ridesse ning raskemate elementide laskumist Maa tuuma suunas.\u00a0 …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":75,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/75"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}