\n\t\u00fcheaegselt l\u00e4htekivimi mineraalse ainese mikroskoopilise \u00fcleslahustumisega pooriruumi fluididesse toimub seal uute, teistsuguse siseehituse v\u00f5i ka koostisega metamorfsete mineraalide kristalliseerumine tekkinud mikroruumi.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tMakroskoopiliselt j\u00e4\u00e4b kivim moondel tervikuna tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur-tekstuur. Reeglina s\u00e4ilib oluliselt l\u00e4htekivimi lasuvusvorm, n\u00f5rgal moondel ka tekstuur, n\u00e4iteks kihilisus. Mida intensiivsem on aga moone, seda rohkem haaravad muutused kivimi p\u00f5hiomadusi.\n<\/p>\n
\n\tMaap\u00f5ue mattunud kivimite moonet p\u00f5hjustavad eelk\u00f5ige muutused keskkonna temperatuuris, r\u00f5hus ja kivimite pooriruumi t\u00e4itvais vedelikes \u2013\u00a0fluidides.\n<\/p>\n
\n\tMida poorsem ja mida rohkem keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldav l\u00e4htekivim on, seda kergemini ta moondele allub.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tEnamik moondekivimeid tekib 10-30 km s\u00fcgavusel. Maakoore keskmine geotermiline gradient on ~25-30\u00a0\u00b0C\/km ja 15 km s\u00fcgavusel on temperatuur ligikaudu 400-450\u00a0\u00b0C ning litostaatiline r\u00f5hk ulatub 4000-5000 kilobaarini.\u00a0Geotermiline gradient<\/strong>\u00a0ehk maakoore kivimite soojussisalduse t\u00f5us s\u00fcgavuse suurenedes (Celsiuse kraadides kilomeetri kohta) tuleneb nii sinna tunginud magmakolletest kui ka Maa s\u00fcvakihtidest t\u00f5usvast soojusvoost, aga ka radioaktiivsete elementide lagunemisel vabanevast soojusest.\n<\/p>\n \n\tKivimite sulatamise katsetega on selgunud, et veeaurust k\u00fcllastunud pooridega t\u00fc\u00fcpilised moondekivimid, n\u00e4iteks gneisid, hakkavad 2000-8000 atmosf\u00e4\u00e4rilise r\u00f5hu juures vedelduma temperatuuridel \u00fcle 650\u00a0\u00b0C. Kuid geoloogilis-geof\u00fc\u00fcsikaliste meetoditega uurides ei t\u00e4heldata kivimite massilist \u00fclessulamist isegi s\u00fcgavustel 30 kilomeetrit ja enam, seega annab see tunnistust geotermilise astme v\u00e4henemisest maakoore s\u00fcgavamates kihtides.\n<\/p>\n \n\tMaakoores valitsev staatiline r\u00f5hk t\u00f5useb s\u00fcgavuse suurenedes tempoga 270-290 atm\/km. Tegelikkuses kombineerub\u00a0staatilise r\u00f5huga<\/strong>\u00a0alati kivimmasside tektoonilistest liikumistest tulenev\u00a0d\u00fcnaamiline r\u00f5hk<\/strong>\u00a0\u2013\u00a0stress. Just see r\u00f5hu liik koos s\u00fcvasoojusega tekitab maakoorelaamade p\u00f5rkepiiridel kokkusurve olukorras kivimite plastilise kurrutuse. Laamade nihke- ja t\u00f5ukepiiridel, vastavalt k\u00fclgnihke ja venitussituatsioonides, loob stress kivimites p\u00f5hiliselt rebendrikkeid ehk\u00a0murranguid. Stressi v\u00e4\u00e4rtused maakoores ei \u00fcleta 20\u00a0000 atmosf\u00e4\u00e4ri.\n<\/p>\n \n\tV\u00e4ga oluliseks moonet reguleerivaks teguriks maap\u00f5ues on sealsed vedelikud ja gaasid. Esikohal on vesi ja veeaur ning selles lahustunud s\u00fcsihappegaas koos r\u00e4ni, v\u00e4\u00e4vli ja halogeniididega. Seejuures kogu see fluidimass ei p\u00e4rine mitte niiv\u00f5rd maapinnavetest kuiv\u00f5rd maap\u00f5ues lagunenud savimineraalide, samuti karbonaatsete, sulfiidsete jt mineraalide koosseisust. Neist \u00fclek\u00fcllastunud fluididest setivad soontena moondekivimite l\u00f5hedesse kvartsi, kaltsiidi, bar\u00fc\u00fcdi, p\u00e4evakivide jt mineraalide kogumid.\n<\/p>\n \n\tMoondekivimid tekivad n\u00e4iteks siis, kui kuum magma puutub kokku \u00fcmbriskivimiga \u2013\u00a0seda kutsutakse\u00a0kontaktmoondeks.<\/strong>\u00a0Enamlevinud moonde t\u00fc\u00fcbiks on\u00a0regionaalmoone,<\/strong>\u00a0mille puhul kurdm\u00e4estike maap\u00f5ues muutuvad ulatuslikud kivimkihid, olles sattunud piisavalt s\u00fcgavale k\u00f5rge r\u00f5hu ja temperatuuri tingimustesse. V\u00e4hemlevinud on\u00a0l\u00f6\u00f6kmoondega<\/strong>\u00a0seotud kivimid, mis tekivad meteoriidil\u00f6\u00f6gi tagaj\u00e4rjel. Eestis on nende p\u00e4ritolu seotud eelk\u00f5ige Neugrundi ja K\u00e4rdla kraatritega.\u00a0\n<\/p>\n \n\tMaapinnal toimuvad kivimite moonde protsessid kivimite kontaktil laavavooludega (k\u00f5rgetemperatuuriline kontaktmetamorfism) v\u00f5i meteoriidi plahvatustel (l\u00f6\u00f6gi- ehk \u0161okkmetamorfism).\n<\/p>\n \n\tEestis esinevatest moondekivimeist on \u00fcks levinumaid v\u00f6\u00f6dilise ilmega\u00a0gneiss,<\/strong>\u00a0mis sisaldab hulgaliselt tumedat biotiiti, v\u00e4hem esineb valge ja punakaslilla kirjut moondekivimit\u00a0helsingiiti.<\/strong>\u00a0Gneiss on tekkinud settekivimite moondel. Moondekivimite hulka kuuluvad ka tumeda v\u00e4rvusega\u00a0uraliitporf\u00fcriit<\/strong>\u00a0ja l\u00e4ikiv\u00a0amfiboliit,<\/strong>\u00a0mis on tekkinud basaltsete kivimite moondel.\u00a0Migmatiit<\/strong>\u00a0on segakivim, mis koosneb tumedatest mineraalidest rikastunud moondekivimist (gneisist v\u00f5i amfiboliidist) ning heledatest mineraalidest koosnevast magmakivimist (graniidist).\n<\/p>\n \n\t \n\tMigmatiit, L\u00fcbeck, Saksamaa\n<\/p>\n \n\t![](\"http:\/\/www.ut.ee\/BGGM\/yldine_geoloogia\/metamorfism_migmatiit_lubeck.jpg\")
<\/a>
\u00a0\n<\/p>\n<\/a>\u00a0
Kahevilgugneiss, Greola Bianca, Itaalia\n<\/p>\n