{"id":10,"date":"2024-04-04T04:38:28","date_gmt":"2024-04-04T01:38:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/magmatism-ja-vulkanism\/"},"modified":"2024-04-22T16:22:05","modified_gmt":"2024-04-22T13:22:05","slug":"magmatism-ja-vulkanism","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/magmatism-ja-vulkanism\/","title":{"rendered":"Magmatism ja vulkanism"},"content":{"rendered":"

Magma on Maa sisemuses asuv \u00fclessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Seismiliste lainete leviku andmed n\u00e4itavad, et Maa sisemuses saab sulavedela keskkonnana vaadelda vaid v\u00e4listuuma piirkonda, mis asub 2900-5100 kilomeetri s\u00fcgavusel. Otsesed andmed sealt p\u00e4rit magma kohta siiski puuduvad. Teine piirkond maap\u00f5ues, kus seismiliste lainete levikukiiruste m\u00e4rgatava v\u00e4henemise p\u00f5hjal j\u00e4reldatakse kivimite \u00fclessulamist, on astenosf\u00e4\u00e4r \u2013 m\u00f5nesaja kilomeetri paksune vahev\u00f6\u00f6 \u00fclemine osa. Selle \u00fclapiir asub ookeanide all 50 ja mandrite all kuni 200 km s\u00fcgavusel. Uuringud n\u00e4itavad, et mandrite all on astenosf\u00e4\u00e4ri plastilises kivimis vedelikku m\u00f5ni protsent, ookeanide all aga enam \u2013 kuni 30% kivimi mahust.<\/p>\n

Astenosf\u00e4\u00e4rist p\u00e4rit magma purskub Maa pinnale ookeanide keskm\u00e4estike mustaks basaldiks tarduva laavana, mis siis hangunud kivimimassina ahelikest kahele poole eemale triivides moodustab uut ookeanilist maakoort. Ka mandritel paiknevais s\u00fcval\u00f5hangutes ehk kontinentaalsetes riftides, kus Maa sisej\u00f5ud rebestavad mandreid, t\u00f5useb astenosf\u00e4\u00e4rist samuti basaltset magmat. See moodustab sadade v\u00f5i tuhandete ruutkilomeetrite ulatuses laavakivimite, platoobasaltide ehk trappide katteid v\u00f5i settekivimite vahele tunginud plaatjaid kehi \u2013 sille. Kui ookeanide p\u00f5hja moodustab meresetete all \u00fchetooniline basalt, siis mandritel ja nende \u00e4\u00e4rtel on kivimiline pilt palju kirevam ning laialdaselt levib hele, roosades-punakates v\u00e4rvides graniit.<\/p>\n

Magma- ehk tardkivimid koosnevad peamiselt r\u00e4ni ja hapnikku sisaldavatest mineraalidest, mis \u00fchelt poolt viitab magma silikaatsele l\u00e4htematerjalile ja teisalt lubab kivimeid endid liigitada r\u00e4nisisalduse (SiO2<\/sub>) alusel nelja p\u00f5hilisse r\u00fchma: ultraaluselised (SiO2<\/sub>\u00a035-40%), aluselised (40-52%), keskmised (52-65%) ja happelised (65-80%). Mineraalide pilt magmakivimites on kirev. Ultraaluselisi kivimeid moodustavad tumeroheline oliviin ja must p\u00fcrokseen, aluselisi hele kaltsium-naatrium-plagioklass ja must amfibool, keskmisi kivimeid taas plagioklass ja must amfibool, happelisi aga punakas kaaliump\u00e4evakivi koos heleda plagioklassi, vesihalli kvartsi ja musta biotiidi v\u00e4heste libledega.<\/p>\n

Magma tardumisre\u017eiimi j\u00e4rgi on v\u00f5imalik eristada Maa pinnal kiiresti paakunud laavast moodustunud purskekivimeid ja maakoores aeglaselt tardunud magmast kristalliseerunud s\u00fcvakivimeid. Purskekivimid on reeglina neist eraldunud gaaside t\u00f5ttu poorsed ning v\u00e4ga kiire kristalliseerumise t\u00f5ttu osaliselt v\u00f5i tervikuna peitkristalsed v\u00f5i isegi klaasjad (nagu n\u00e4iteks r\u00e4nirikas obsidiaan). S\u00fcvakivimid aga koosnevad magmagaaside toimel maakooresisestes kolletes aeglaselt kristalliseerunud, silmaga n\u00e4htavatest kristallidest. Purske ja s\u00fcvakivimite vahepealse ilmega on kivimil\u00f5hedesse valgunud magmast tardunud soonkivimid. V\u00e4ga gaasiderikkas l\u00f5hes v\u00f5i t\u00fchikus kasvavad magmast eralduvad kristallid m\u00f5nek\u00fcmne sentimeetri v\u00f5i isegi m\u00f5ne meetri suurusteks ja nende kogumeid tuntakse pegmatiitide nime all.<\/p>\n

Magma liikumist ja temast tekkinud kivimt\u00fc\u00fcpi reguleerivad tema temperatuur, viskoossus ja lahustunud gaaside hulk. Nii on aluselise magma soojusseisund k\u00f5rgem, ta on viskoossem ja temas on v\u00e4hem lahustunud gaase kui happelises magmas.<\/p>\n

Tardkivimite lasumusvormid<\/h3>\n

Maakoorde tunginud magmamassid ja neist moodustunud kivimkehad on v\u00e4ga erineva suuruse ja kujuga. Magma maakoores liikumise protsessi nimetatakse intrusiooniks, tekkivaid magmakivimite kehi nimetatakse intrusiivideks.<\/p>\n

Sill<\/strong>\u00a0\u2013 \u00fcmbriskivimi kihtide vahele valgunud, sageli \u201cmitmekorruseline \u201d plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega.<\/p>\n

Lakoliit<\/strong>\u00a0\u2013 seenelaadne, \u00fcmbriskivimi kihte v\u00f5lvjalt \u00fclessurunud magmakeha.<\/p>\n

Daik<\/strong>\u00a0\u2013 magmakivimist t\u00e4itunud l\u00f5he.<\/p>\n

Nekk<\/strong>\u00a0\u2013 vulkaani l\u00f5\u00f5ri t\u00e4itev magmakivimi keha (plahvatuslikult purustatud vulkaanilise kivimiga nekki nimetatakse diatreemiks).<\/p>\n

Batoliit<\/strong>\u00a0\u2013 suurim, korrap\u00e4ratu, reeglina s\u00fcgavusse laienev p\u00f5hiliselt happeliste tardkivimitega intrusiiv, mille pindala moodustab tuhandeid kuni k\u00fcmneid tuhandeid km2<\/sup>.<\/p>\n

Stokk<\/strong>\u00a0\u2013 batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga v\u00e4ljasopistus pindalaga alla 100 km2<\/sup>.<\/p>\n

Efusiivsete ehk purskekivimite lasumuskuju m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra laava kogus, viskoossus, purske mehhanism ja v\u00e4ljavooluala reljeef. Suurimateks purskekivimite kehadeks on laavakatted \u2013 suhteliselt \u00f5hukesed (m\u00f5ne, maksimaalselt m\u00f5nesaja meetri paksused) kuid suurepindalalised (kuni tuhandeid km2<\/sup>) v\u00e4lja paisatud ja \u00f5hus pihustatud v\u00f5i laiali voolanud laavast tardunud kivimmassid. Happelise koostisega magma pursetel paisatakse suur osa laavast ja l\u00f5\u00f5rist kaasahaaratud massist purustatuna \u00f5hku, kus see pihustub, tahkestub ja langeb maapinnale laavakatet moodustava mitmesuguse terasuurusega p\u00fcroklastilise materjalina.<\/p>\n

Selle materjali hulgas eristatakse\u00a0vulkaanilisi pomme ja rahne<\/strong>\u00a0(l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga 5-10 cm kuni m\u00f5ni meeter),\u00a0lapille<\/strong>\u00a0(l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga 1-5 cm),\u00a0vulkaanilist liiva<\/strong>(terasuurusega 0,1-1 cm) ja\u00a0tuhka<\/strong>\u00a0(terasuurusega alla 0,1 cm).<\/p>\n

Tsementeerunud p\u00fcroklastilist materjali tuntakse vulkaanilise purskekivimi aglomeraadina ehk tufina.<\/p>\n

V\u00e4iksemateks vormideks on maksimaalselt m\u00f5nek\u00fcmne kilomeetri pikkused laavavoolud, millede seas, olenevalt tardunud laava pealispinna reljeefist eristatakse lainelist ja rahnjat t\u00fc\u00fcpi.<\/p>\n

Viskoossed happelised laavad produtseerivad ka l\u00f5\u00f5rist v\u00e4ljasurutud sambana kupli, obeliski, n\u00f5ela kujulisi vulkaaniliste kivimite lasumusvorme.<\/p>\n

Tardkivimite lasumusvorme \u00f5nnestub harva vahetult looduses vaadelda nende suurte m\u00f5\u00f5tmete ja halva paljanduvuse t\u00f5ttu. K\u00fcll aga on sageli v\u00f5imalik j\u00e4lgida tardkivimite eraldisvorme, mis tekivad kivimkeha l\u00f5hestumisel iseloomuliku kujuga plokkideks jahtumise k\u00e4igus. Nende kuju v\u00f5ib olla n\u00e4iteks sammasjas ehk prismaline (purskekivimeis, eriti basaltides), keraline ehk kontsentrilis-koorikuline (vee all purskunud laavades), rahnjas v\u00f5i ka madratsilaadne (aeglaselt jahtunud s\u00fcvakivimites).<\/p>\n

<\/p>\n

Basaldisambad, Gerduberg, Island (foto E. K\u00f5nd)<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

Kivimist v\u00e4ljaporsunud daik, Island (foto E. K\u00f5nd)<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

K\u00f6islaava, Las Manchas, La Palma, Hispaania<\/p>\n

<\/a><\/p>\n

Laavakivim, Tazacorte rand, La Palma, Hispaania<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Magma on Maa sisemuses asuv \u00fclessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Seismiliste lainete leviku andmed n\u00e4itavad, et Maa sisemuses saab sulavedela keskkonnana vaadelda vaid v\u00e4listuuma piirkonda, mis asub 2900-5100 kilomeetri s\u00fcgavusel. Otsesed andmed sealt p\u00e4rit magma kohta siiski puuduvad. Teine piirkond …<\/p>\n","protected":false},"author":166,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/users\/166"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":120,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/120"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/uldine_geoloogia\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}