{"id":11,"date":"2024-04-04T03:23:27","date_gmt":"2024-04-04T00:23:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon4\/turunduskommunikatsiooni-regulatsiooni-pohimotted-ja-peamised\/"},"modified":"2024-04-27T17:01:50","modified_gmt":"2024-04-27T14:01:50","slug":"turunduskommunikatsiooni-regulatsiooni-pohimotted-ja-peamised","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon4\/turunduskommunikatsiooni-regulatsiooni-pohimotted-ja-peamised\/","title":{"rendered":"Turunduskommunikatsiooni regulatsiooni p\u00f5him\u00f5tted ja peamised regulatiivaktid"},"content":{"rendered":"<div id=\"id18\" class=\"FreeTextIdevice\">\n<div class=\"iDevice emphasis0\">\n<div id=\"ta18_1\" class=\"block\">\n<p>Turunduskommunikatsiooni regulatsiooni teevad keeruliseks h\u00fcbridiseeruvad diskursused t\u00e4nap\u00e4evases meediaruumis. \u00dchelt poolt olid varem ajakirjanduslikumad \u017eanrid selgemad: uudis, dokumentalistika, fiktsioon. T\u00e4nap\u00e4eval aga on kohati raske eristada, kas vaadatakse ajakirjandust v\u00f5i fiktsiooni. Teisalt on toimunud ajakirjandusliku diskursuse ja turunduskommunikatsiooni h\u00fcbridiseerumine. N\u00e4iteks samas ni\u0161is on nii s\u00f5ltumatud ajakirjanduslikud ajakirjad kui ka kommertstekstidega l\u00e4bip\u00f5imunud sisuga ajakirjad \u2013 k\u00fcsimus on selles, kuidas lugeja seal orienteerub.<\/p>\n<p>Nt Postimehe paberleht on selge struktuuriga: uudised ja reklaam eristuvad selgelt (kuigi ka uudis v\u00f5ib olla vahel turundusliku sisuga), samal ajal kui veebiversioonis on aga mitteturunduslik info ja reklaam l\u00e4bisegi (nt on reklaam l\u00f5ikudena uudisloo vahel).<\/p>\n<p>Vanad regulatsioonid, mis s\u00e4testasid selgelt, mida ja kuidas tohib reklaamida, on t\u00e4naseks muutunud raskesti j\u00e4lgitavaks. Uue meedia pealetulekuga on need ka paratamatult aegunud ega suuda enam reguleerida k\u00f5iki uusi kommunikatsioonikanaleid ja turundusvorme. N\u00e4iteks v\u00f5imaldab turunduskommunikatsioon t\u00e4nap\u00e4eval oskuslikult reklaami paigutada ka sellistesse kanalitesse, kuhu regulatsioon otsest reklaami ei luba. N\u00e4iteks on tubakareklaami v\u00f5imalik sisse kirjutada m\u00f5nda m\u00e4ngufilmi (vt ka I \u00f5piobjekt \u201eIntegreeritud turunduskommunikatsioon. Traditsioonilised turunduskommunikatsiooni kanalid\u201d ptk \u201eTelevisioon\u201d,<a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/29813\/televisioon.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/29813\/televisioon.html<\/a>).<\/p>\n<p>Turunduskommunikatsioonitegevused on reguleeritud nii Euroopa Liidu kui ka kohalikul tasandil ning allj\u00e4rgnevalt on antud\u00a0<strong>peamiste regulatiivaktide \u00fclevaade<\/strong>.<\/p>\n<p>Euroopa Liidu (EL) audiovisuaalse meediateenuse direktiiv 2007\/65\/E\u00dc \u2013 keskne meediaruumi reguleeriv dokument Euroopas:<a href=\"http:\/\/eur-lex.europa.eu\/LexUriServ\/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:332:0027:0045:ET:PDF\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u00a0http:\/\/eur-lex.europa.eu\/LexUriServ\/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2007:332:0027:0045:ET:PDF<\/a>\u00a0(URLi kasutatud veebruaris 2012).<\/p>\n<p>Turunduskommunikatsioon on direktiivis reguleeritud vaid v\u00e4ga konkreetsetes ja kitsastes valdkondades, nt lapsed, nn p\u00e4ris uudised (<em>hard news<\/em>) jm. Keelatud on alateadvust m\u00f5jutavad reklaamid, tubakareklaam, alkoholireklaam teatud kellaaegadel jm. Tootepaigutused (<em>product placement<\/em>) ja sponsorlus (peab olema saate sisust eristatav) on samas lubatud, kuigi peab olema l\u00f5putiitrites v\u00e4lja toodud.<\/p>\n<p><strong>Direktiivi keskne p\u00f5him\u00f5te on informatsioonilise enesem\u00e4\u00e4ratlemise \u00f5igus ja tarbija informeeritud n\u00f5usolek.<\/strong> Direktiiv piirab peamiselt vaid kitsaid valdkondi ning r\u00f5hub isikuvabadusele ja tarbija eneseregulatsioonile.<\/p>\n<p>E-turunduse seisukohalt on veel olulised ka j\u00e4rgmised ELi direktiivid:<\/p>\n<ul>\n<li>isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris reguleeriv direktiiv 2002\/58\/E\u00dc<a href=\"http:\/\/eur-lex.europa.eu\/LexUriServ\/LexUriServ.do?uri=DD:13:29:32002L0058:ET:PDF\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"> http:\/\/ec.europa.eu\/justice\/data-protection\/law\/files\/recast_20091219_et.pdf<\/a> (URLi kasutatud aprillis 2017).<\/li>\n<li>E-kaubandust k\u00e4sitlev ja reguleeriv direktiiv 2000\/31\/E\u00dc<a href=\"http:\/\/eur-lex.europa.eu\/LexUriServ\/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2000:178:0001:0001:EN:PDF\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u00a0http:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/ALL\/?uri=CELEX%3A32000L0031<\/a> (URLi kasutatud aprillis 2017).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Direktiiv reguleerib nt kommertssisuga e-posti ja uudiskirjade saatmist. Keskne p\u00f5him\u00f5te on, et inimesel on \u00f5igus infost keelduda ning reklaami tohib saata vaid juhul, kui inimene on andnud selleks oma n\u00f5usoleku (kusjuures vaikimisi n\u00f5usolekut ei loeta antud loaks).<\/p>\n<p>Eestis on kindlasti enne kampaania planeerimist soovitatav tutvuda reklaamiseadusega ja konkurentsiseadusega ning kontrollida ka valdkonnap\u00f5hiseid regulatiivakte piirangute kohta (nt tubakaseadus, ravimiseadus, hasartm\u00e4nguseadus).<\/p>\n<ul>\n<li>Reklaamiseadus\u00a0<a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/887049\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/887049<\/a>\u00a0(URLi kasutatud veebruaris 2012).<\/li>\n<li>Konkurentsiseadus\u00a0<a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/782641\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/782641<\/a>\u00a0(URLi kasutatud veebruaris 2012).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Seaduserikkumiste korral ei ole aga alati otseselt sellist institutsiooni, kes seda j\u00e4lgiks.<\/p>\n<p>Tarbijakaitseamet: paljusid v\u00e4iksemaid seaduserikkumisi ei registreerita, kuna inimesed ei kaeba, sest kohtusk\u00e4ik on kallis. Tarbija reageerib enamasti alles siis, kui teda on otseselt petetud. N\u00e4iteks SMS-laenu eksitava ja ebaeetilise reklaami teemadele reageeriti alles siis, kui inimesed sattusid reaalselt h\u00e4tta. Alles Maakohtu lahendi kaudu hakati r\u00e4\u00e4kima sellest, et ka laenu andmine peab toimuma m\u00f5istlikel alustel.<\/p>\n<p>Konkurentsiamet: j\u00e4lgitakse peamiselt, et ei oleks konkurente halvustavat reklaami. See on efektiivsem, kuna protsessi veab konkurendi otsene huvi.<\/p>\n<p>Vanad \u00e4rimudelid ja seel\u00e4bi ka vanad regulatsioonimehhanismid kohati enam ei toimi, kuna internet ja uued tehnoloogiad on muutnud infovahetusruumi, tehinguruumi ja \u00e4rimudeleid niiv\u00f5rd p\u00f5hjalikult. Sama asi on n\u00e4iteks juhtunud ka autori\u00f5iguste kaitsega (rahvusvaheline V\u00f5ltsimisvastase Kaubanduslepingu e ACTA debatt jm).<\/p>\n<p><strong>Eetilise k\u00e4itumise vajadus turunduskommunikatsioonis<\/strong><\/p>\n<p>Seadusandlusest ja heast tavast ning eneseregulatsioonist saab l\u00e4hemalt lugeda Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu (ETKAL) kodulehelt<a href=\"http:\/\/www.eral.ee\/page.php?nid=13&amp;pid=6\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">\u00a0<\/a><a href=\"http:\/\/etkal.ee\/juhised\/seadusandlus\">http:\/\/etkal.ee\/juhised\/seadusandlus<\/a><a href=\"http:\/\/www.eral.ee\/page.php?nid=13&amp;pid=6\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><\/a> (URLi kasutatud aprillis 2017).<\/p>\n<p>Reklaamis ja turunduskommunikatsioonis on v\u00f5imalik seada teatud kanalites, teatud kohtades ja teatud ajal teatud piiranguid (nt tubakatoodete m\u00fc\u00fck, hasartm\u00e4ngud, laskemoona reklaam, ravimireklaam jm). Samas ei ole regulatiivsete piirangutega t\u00e4nases turundus- ja meediakeskkonnas v\u00f5imalik enam k\u00f5ike piiritleda, ilma et tekiks \u00fcle reguleeritud v\u00f5i nn politsei\u00fchiskond. Seet\u00f5ttu kasvab \u00fcha enam vajadus laiema, k\u00f5igi turunduskommunikatsiooni osaliste vahelise kokkuleppe j\u00e4rele, mis seaks eetilise raamistiku turunduskommunikatiivsetele tegevustele.<\/p>\n<p>Turunduskommunikatsiooni v\u00f5imalused on laiemad kui iial varem ning turustajal v\u00f5ib tekkida illusioon, et v\u00f5ib teha p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ike, mis seadust ei riku. Tegelikult toob suurem vabadus endaga kaasa ka suurema vastutuse.<\/p>\n<p>Suurimaks ohuks on \u00fchelt poolt tarbija \u00fclek\u00fcllastamine kommertsinfoga ning teisalt tarbijaga manipuleerimine, Juhtub see, et tarbija mingil hetkel lihtsalt ei usu enam \u00fchtegi s\u00f5numit, kui ta on tajunud korduvat manipuleerimist. See aga omakorda hakkab vastu t\u00f6\u00f6tama kogu turunduskommunikatsiooni huvidele:<\/p>\n<ul>\n<li>tarbija pahameel, pettumine;<\/li>\n<li>nn h\u00e4\u00e4letamine jalgadega (p\u00f5him\u00f5tteline vastuseis tootele);<\/li>\n<li>tarbija \u00fclem\u00f5jutamise bumerangiefekt: hakatakse eitama ka seda infot, mida tarbijal tegelikult vaja on (nt Eestis energiaturu \u00fcmber liikuvad s\u00f5numid).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kontrollmehhanismiks saab olla turustajate valdkonnasisene eneseregulatsioon, mida m\u00f5jutavad:<\/p>\n<ul>\n<li>avalikkuse arvamus;<\/li>\n<li>konkurentide arvamus;<\/li>\n<li>eneseregulatsioon vastutustunde kaudu.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Tarbijahariduse olulisus<\/strong><\/p>\n<p>Turunduskommunikatsiooni seisukohalt on \u00fchtviisi olulised nii turundaja eetilisus kui ka tarbijaharidus (meedia, kommunikatsioon, turundus), et inimene saaks ise aru ja oskaks eristada turunduskommunikatsioonis\u00f5numeid \u00fclej\u00e4\u00e4nud infovoost ning saaks ise otsustada, mida ta selle infoga teeb v\u00f5i kas ja kuidas seda vastu v\u00f5tab.<\/p>\n<p>Informatsioonilise enesem\u00e4\u00e4ratlemise \u00f5igus (IE\u00d5) kui ELi audiovisuaalse meedia direktiivi keskne printsiip: inimene (tarbija) ise vastutab selle eest, milline info tema kohta k\u00e4ib, millist infot ta enda kohta ei luba anda ja milline info on see, millest ta keeldub \u2013 inimene peab ise tegema informeeritud ja teadlikud otsused.<\/p>\n<p>Informeeritud n\u00f5usolek: inimesed peavad olema teadlikud oma valikutest ja v\u00f5imalustest infotarbimisel (nt\u00a0<em>online<\/em>-turunduskommunikatsioonis\u00a0<em>opt-in<\/em>\u2013 ja\u00a0<em>opt-out<\/em>-p\u00f5him\u00f5te k\u00e4ib selle alla (vt II \u00f5piobjekt \u201eVeebip\u00f5hised turunduskommunikatsioonikanalid\u201d ptk \u201eUudiskiri ja meiliturundus\u201d,<a href=\"http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/29811\/uudiskiri_ja_ekirjaturundus.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/dspace.utlib.ee\/dspace\/bitstream\/handle\/10062\/29811\/uudiskiri_ja_ekirjaturundus.html<\/a>)).<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div id=\"id19\" class=\"valem-q\">\n<div class=\"iDevice emphasis1\"><img decoding=\"async\" class=\"iDevice_icon\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/217\/icon_preknowledge.gif\" alt=\"iDevice ikoon\">\u00a0<span class=\"valem-t\">N\u00c4IDE<\/span>\n<div class=\"iDevice_inner\">\n<div id=\"ta19_40_2\" class=\"block\">\n<p>\u00a0<\/p>\n<p>Facebook jm sotsiaalmeediakeskkonnad k\u00fcsivad v\u00e4ga sageli mingite rakenduste avamise puhul luba ka edaspidi kasutaja isikuandmeid kasutada ja neid levitada v\u00f5i siis on juba eelt\u00e4idetud linnukestega kastid, et kasutaja on n\u00f5us erinevat informatsiooni saama, k\u00fcll e-posti, k\u00fcll sotsiaalv\u00f5rgustike kaudu \u2013 see on tegelikult tasuta rakenduste kasutamise hind. N\u00e4iteks on rakendusi, mis ilma neid tingimusi aktsepteerimata ei k\u00e4ivitu (nt erinevad Facebookiga seotud fotode ja sisujagamise keskkonnad).<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div id=\"id31\" class=\"FreeTextIdevice\">\n<div class=\"iDevice emphasis0\">\n<div id=\"ta31_1\" class=\"block\">\n<p><em>\u201eInformeeritud n\u00f5usoleku p\u00f5him\u00f5te, mis toetab informatsioonilise enesem\u00e4\u00e4ratlemise \u00f5igust \u2013 eeldabki seda, et v\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5ttes turunduskommunikatsioon peaks olema siiski selgelt eristatav!\u201d\u00a0<\/em>(Harro-Loit 2012)<\/p>\n<p>Peamine vastuolu ilmnebki seega just v\u00e4\u00e4rtustes: turunduskommunikatsiooni eesm\u00e4rk on v\u00f5imalikult efektiivselt ja m\u00f5jusalt turundusinfot levitada, IE\u00d5 \u00fctleb aga, et peab olema selgus, millist infot, mis kujul ja millal levitatakse, s.t et nt reklaamis peab olema selgelt m\u00e4rgitud, et tegemist on reklaamiga v\u00f5i makstud pinnaga. See on reklaamiseaduses s\u00e4testatud, ent samal ajal on seda raske alati kontrollida. N\u00e4iteks nn pehmetes meediaformaatides on palju h\u00e4guseid piirjooni. P\u00f5hjus on sageli lihtsalt \u00e4rimudelis: kui turundus teatud saadet omale sobival moel ei toeta, j\u00e4\u00e4b saade rahalistel p\u00f5hjustel tegemata.<\/p>\n<p><em>\u201eKahjuks ei saa t\u00e4nap\u00e4eval seda eriti piirata \u2013 saab kaitsta ainult \u00fcksikuid kindlaid saarekesi \u2013 \u201ek\u00f5vad\u201d uudised, lastesaated jm.<\/em>\u00a0[\u2014]<em>\u00a0Ainus v\u00f5imalus on aidata publik j\u00e4rele ja juba p\u00f5hikooli \u00f5ppekavas hakata eristama ajakirjanduslikku s\u00f5numit kommertss\u00f5numist!\u201d<\/em>\u00a0(Harro-Loit 2012)<\/p>\n<p>Keskne probleemiasetus ongi siin selles, et vaatajal on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5imalik reklaamplokk vahele j\u00e4tta ja seet\u00f5ttu hakkab klassikaline reklaamipaus kui selline oma m\u00f5ju kaotama. Mis v\u00f5imalused siis j\u00e4\u00e4vad turustajale? Kiusatusmoment p\u00fc\u00fcda tarbijat alternatiivsete meetoditega m\u00f5jutada on v\u00e4ga suur.<\/p>\n<p>Teisalt ilmneb selgelt ka meediumi s\u00f5ltuvus \u00e4rimudelist: kui m\u00f5ni makstud saade j\u00e4\u00e4b ilma reklaamita \u00e4ra, siis kumb kadu on suurem, kas avaliku huvi v\u00f5i \u00e4rihuvi kadu? S\u00f5ltumatus ei ole alati suurim v\u00e4\u00e4rtus \u2013 selle m\u00e4\u00e4rab sisu ja avalik h\u00fcve. Ideaalis peaks avalikkuse huvid ja \u00e4ri- vm m\u00f5jur\u00fchmade huvid olema tasakaalus.<\/p>\n<p>P\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustena kerkivadki esile \u00fchelt poolt turustaja eetilisus ning teisalt tarbija haritus.<\/p>\n<p>Turunduskommunikatsiooni eetika on oluline,<\/p>\n<ul>\n<li>et kommertssisu oleks v\u00f5imalik eristada ajakirjanduslikust;<\/li>\n<li>et ei levitataks teadlikult valeinformatsiooni;<\/li>\n<li>et hoidutaks info \u00fclek\u00fcllastusest ja r\u00e4mpspostist.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Tarbijaharidus on oluline,<\/p>\n<ul>\n<li>et tarbija saaks aru ja oskaks eristada turunduskommunikatsioonis\u00f5numeid \u00fclej\u00e4\u00e4nud infovoost;<\/li>\n<li>et tarbija saaks ise otsustada, mida ta selle infoga teeb v\u00f5i kas ja kuidas vastu v\u00f5tab\/reageerib.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dcks v\u00f5imalus \u00fclaltoodud probleeme lahendada on laiema konflikte lahendava kogu loomine:\u00a0<em>\u201eOn olemas k\u00fcll erinevaid eetikakoodekseid, aga kui ei ole sellist kogu, kes teeks \u00e4ra erinevate v\u00e4\u00e4rtuste konfliktide kaalutlemise, siis see ei hakka t\u00f6\u00f6le.\u201d<\/em>\u00a0(Harro-Loit 2012)<\/p>\n<p>\u00dcks v\u00f5imalus on luua laiem kaalutlev kogu, kes anal\u00fc\u00fcsiks kaasuseid ja otsustaks eetiliste k\u00fcsimuste, avaliku huvi jm faktorite \u00fcle. T\u00e4htsaim v\u00e4ljund oleks tekkiv debatt ja kaasus, mis v\u00f5imaldab k\u00f5igil \u00f5ppida. Kogu arutleb, mis on \u00f5igem: kas \u00f5petada tarbijat teatud reklaami m\u00e4rkama v\u00f5i lepitakse kokku, et teatud kohad hoitakse reklaamist puutumatud. K\u00f5ik taandub laiemale kokkuleppele.<\/p>\n<p>V\u00e4\u00e4rtused turunduskommunikatsioonis on samuti laiemat osaliste arutelu n\u00f5udev teema. K\u00fcll aga saab v\u00e4lja tuua p\u00f5him\u00f5tted, millest k\u00f5ik turustajad ka ilma avaliku aruteluta saavad l\u00e4htuda iga\u00fcks ise oma tegevuses:<\/p>\n<ul>\n<li>ole l\u00e4bipaistev ja aus;<\/li>\n<li>kui ajakirjanik on lojaalne avalikkusele, siis turustaja peaks olema lojaalne kliendile;<\/li>\n<li><em>\u201eKui ausad v\u00f5tted on prioriteet, siis parim turundaja on see, kes tunneb oma sihtr\u00fchma \u2013 lood talle vajaduse v\u00f5i m\u00f5istad tema vajadusi paremini kui teised ning mis peamine \u2013\u00a0<strong>oskad sellest r\u00e4\u00e4kida!<\/strong>\u201c<\/em>\u00a0(Harro-Loit 2012).<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div id=\"id21\" class=\"valem-q\">\n<div class=\"iDevice emphasis1\"><img decoding=\"async\" class=\"iDevice_icon\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/217\/icon_objectives.gif\" alt=\"iDevice ikoon\">\u00a0<span class=\"valem-t\">VASTA K\u00dcSIMUSTELE!<\/span>\n<div class=\"iDevice_inner\">\n<div id=\"ta21_42_2\" class=\"block\">\n<ul>\n<li>Miks on oluline t\u00e4nases meediaruumis r\u00e4\u00e4kida tarbijaharidusest ja koolitada n-\u00f6 haritud tarbijaid?<\/li>\n<li>Millised on t\u00e4htsaimad eetilised aspektid turunduskommunikatsiooni teostamisel?<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Turunduskommunikatsiooni regulatsiooni teevad keeruliseks h\u00fcbridiseeruvad diskursused t\u00e4nap\u00e4evases meediaruumis. \u00dchelt poolt olid varem ajakirjanduslikumad \u017eanrid selgemad: uudis, dokumentalistika, fiktsioon. T\u00e4nap\u00e4eval aga on kohati raske eristada, kas vaadatakse ajakirjandust v\u00f5i fiktsiooni. Teisalt on toimunud ajakirjandusliku diskursuse ja turunduskommunikatsiooni h\u00fcbridiseerumine. N\u00e4iteks samas ni\u0161is &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon4\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon4\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon4\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon4\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":61,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon4\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/61"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon4\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}