{"id":4,"date":"2024-04-04T03:22:58","date_gmt":"2024-04-04T00:22:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/1-integreeritud-turunduskommunikatsioon\/"},"modified":"2024-04-04T03:23:04","modified_gmt":"2024-04-04T00:23:04","slug":"1-integreeritud-turunduskommunikatsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/1-integreeritud-turunduskommunikatsioon\/","title":{"rendered":"1. Integreeritud turunduskommunikatsioon"},"content":{"rendered":"<p>Klassikalises k\u00e4sitluses on turunduskommunikatsioon ostu\/m\u00fc\u00fcgiga seotud s\u00f5numi edastamine saatjalt vastuv\u00f5tjale (Kuusik et al. 2010). Inglise keeles on sagedamini tarvitusel mitmuslik s\u00f5navorm\u00a0<em>marketing communications<\/em>, mis t\u00e4histab erinevaid kommunikatsioonitegevusi, mitte \u00fcksnes m\u00fc\u00fcgiga seonduvate s\u00f5numite v\u00e4ljasaatmist. Turunduskommunikatsiooni(de) all peetakse silmas k\u00f5iki kommunikatiivseid tegevusi organisatsiooni ja tema sihtauditooriumide vahel k\u00f5ikides valdkondades, mis m\u00f5jutavad organisatsiooni edukust turul (Picton ja Broderick 2005: 4).<\/p>\n<p>Turunduse alustalaks olevast traditsioonilisest nelja P mudelist: toode (<em>product<\/em>), hind (<em>price<\/em>), m\u00fc\u00fcgikoht (<em>place<\/em>) ja m\u00fc\u00fcgiedendus (<em>promotion<\/em>), on praegusaegse edasiarendusena loodud enam tarbija vaatepunktist l\u00e4htuv nelja C mudel, mis h\u00f5lmab kommunikatsiooni laiemalt (mitte \u00fcksnes m\u00fc\u00fcgiga seonduvana) ning kahesuunalisena. M\u00f5tteviisi muutumist kajastavat mudelit on kirjeldatud tabelis 1.1.<\/p>\n<p align=\"center\">Tabel 1.1. Tarbijakeskne turundusmeetmestik ja klassikaline turundusmeetmestik<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 500px\" cellpadding=\"5\" align=\"center\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong>Neli C-d<\/strong><\/td>\n<td><strong>Neli P-d\u00a0<br><\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Lahendus tarbijale (<em>customer solution<\/em>)<\/td>\n<td>Toode (<em>product<\/em>)\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Kulu tarbija jaoks (<em>customer cost<\/em>)<\/td>\n<td>Hind (<em>price<\/em>)\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Mugavus (<em>convenience<\/em>)<\/td>\n<td>M\u00fc\u00fcgikoht (<em>place<\/em>)<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Kommunikatsioon (<em>communication<\/em>)\u00a0<\/td>\n<td>M\u00fc\u00fcgiedendus (<em>promotion<\/em>)\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p align=\"center\"><em>Allikas: Bakeri (2003) p\u00f5hjal Kuusik et al. (2010).<\/em><\/p>\n<p>Turunduse alusmudelite edasiarendused r\u00f5hutavad varasemast enam \u00fchelt poolt tarbijapoolse sisendi arvestamist ja teisalt kommunikatsiooni kasvavat osat\u00e4htsust organisatsiooni turundustegevuses.<\/p>\n<p>\u00dcha rohkem t\u00e4hendab turunduskommunikatsioon j\u00e4rjepidevat dialoogi tarbijaga, seda organisatsiooni erinevate tasandite kaudu: tarbija kaasamine organisatsiooni kommunikatsiooniprotsessi toimub \u00fcha intensiivsemalt ja v\u00e4ga erinevatel tasanditel (vt nt Smithi tarbijasidususe redeli kohta III \u00f5piobjekt \u201eKanali\u00fclesed turunduskommunikatsiooniv\u00f5tted\u201d ptk \u201eTootearendus turunduskommunikatsioonis\u201d joonis 1.1).<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu vajavad organisatsioonid edukaks kommunikatsioonitegevuseks ning turukonkurentsis p\u00fcsimiseks ka turunduskommunikatsioonistrateegiaid ja taktikaid, mis l\u00f5imivad omavahel erinevad kommunikatiivsed vahendid ja v\u00f5tted, saavutamaks parimat tulemust just tarbija poolt vaadatuna. See t\u00e4hendab, et organisatsiooni tegevuste korraldamist juhib tinglikult \u00f6eldes pilt tarbija peas, mis tekib paljude erinevate infokildude koosm\u00f5jul. Sellest p\u00fc\u00fcdlusest kantud tegevusi nimetatakse integreeritud turunduskommunikatsiooniks (ingl\u00a0<em>integrated marketing communications<\/em>).<\/p>\n<p>Integreeritud turunduskommunikatsiooni m\u00e4\u00e4ratlusi on palju*, k\u00e4esolevas tekstis on kasutatud m\u00e4\u00e4ratlust, mis \u00fctleb \u00e4ra olulisema, olemata samal ajal liialt s\u00f5naohter:<br><em>\u201eIntegreeritud turunduskommunikatsioon on protsess, mille eesm\u00e4rk on j\u00e4rjepidevalt kujundada v\u00f5imalikult paljusid toote\/teenuse kohta k\u00e4ibivaid s\u00f5numeid positiivse kuvandi suunas, kombineerides selleks erinevaid kommunikatsioonivorme ja toetades kommunikatsiooni organisatsiooni struktuuri, tegevuste ja vahendite planeerimise kaudu.\u201d<\/em>\u00a0(Picton ja Broderick 2005, vaba eestindus)<\/p>\n<p>Ei ole v\u00f5imalik anda selget retsepti, kuidas teha integreeritud turunduskommunikatsiooni, ning praktikas rakendavadki organisatsioonid seda v\u00f5rdlemisi erinevalt. V\u00f5ib \u00f6elda, et integreeritud turunduskommunikatsioon on organisatsioonikultuuris juurdunud veendumuste s\u00fcsteem, mis v\u00e4ljendub nii juhtimislike kui ka IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia)-vahendite toetatud protsessis tervikuna (Lucka ja Moffat 2009).<\/p>\n<p>K\u00fcll aga saab m\u00e4\u00e4ratleda integreeritud turunduskommunikatsiooni peamised tunnused. Integreeritud turunduskommunikatsioon \u2026<\/p>\n<ul>\n<li>on dialoog, kahepoolne kommunikatsioon, mis loob v\u00f5imalused, et organisatsiooni erinevad siht- ja sidusr\u00fchmad saaksid kommunikatsiooniprotsessis osaleda, ning l\u00e4htub teadmisest, et iga kontakt siht- ja sidusr\u00fchmadega edastab s\u00f5numit br\u00e4ndi\/organisatsiooni kohta (Kotler ja Keller 2006);<\/li>\n<li>taotleb sisuliselt koosk\u00f5las ja j\u00e4rjepidevat br\u00e4ndi\/organisatsiooni v\u00e4\u00e4rtusi edastavat s\u00f5numit. Lihtsalt \u00f6eldes on see see, kui \u201ebr\u00e4nd teeb, mida \u00fctleb, ja seda just tarbija tunnetuses, mitte pelgalt turustaja arvates (Duncan 2002);<\/li>\n<li>h\u00f5lmab organisatsiooni k\u00f5iki tasandeid, kaasates k\u00f5iki organisatsiooni t\u00f6\u00f6tajaid. Oluline on t\u00f5demus, et br\u00e4ndi\/organisatsiooni suhe sihtr\u00fchmadega kujuneb erinevate \u00fcksuste tegevuse koostoimel, mitte \u00fcksnes turundus- v\u00f5i suhtekorraldusosakonna tegevuse tulemusena. Sisekommunikatsioonil on br\u00e4ndi v\u00e4\u00e4rtuse kujundamisel sihtr\u00fchmade silmis t\u00e4ita oluline roll (Duncan ja Moriarty 2006);<\/li>\n<li>kasutab k\u00f5iki v\u00f5imalikke eesm\u00e4rgini\/tarbijani parimal viisil j\u00f5udvaid kanaleid omavahel optimaalselt kombineerituna. Eesm\u00e4rk on saavutada s\u00fcnergia, mis lihtsalt \u00f6eldes t\u00e4hendab, et k\u00f5igi kommunikatsioonitegevuste tervik on midagi rohkemat kui \u00fcksikute tegevuste summa (Keller 2001), nt \u00fche kanali n\u00f5rkused kompenseerib teise kanali tugevus. Enamasti kasutatakse nii tegevuste planeerimiseks kui ka teostamiseks IKT-vahendeid (nt andmebaasid ja anal\u00fc\u00fcs). Seda on toetanud interneti kasutuselev\u00f5tt turunduskanalina \u00fcheksak\u00fcmnendatel ning selle areng kuni t\u00e4nase Web 2.0ni ja semantilise veebi suundumusteni (tinglikult nimetatud ka juba Web 3.0).<\/li>\n<\/ul>\n<ul><\/ul>\n<p>Kokkuv\u00f5tlikult t\u00e4hendab integreeritus turunduskommunikatsioonis eesm\u00e4rgikeskset, kanalite, s\u00f5numite, t\u00f6\u00f6tajate ja mis peamine \u2013 tarbija integreerimist organisatsiooni turunduskommunikatsiooniprotsessi.<\/p>\n<p>Viimased 10 aastat on toonud kiire kvalitatiivse h\u00fcppe kommunikatsioonivahendites, mis v\u00f5imaldavad mitmepoolset ja mitmek\u00fclgset kommunikatsiooni tarbijatega (nt sotsiaalmeedia). Samuti on moodsas info\u00fchiskonnas peale kasvanud uued p\u00f5lvkonnad, kes orienteeruvad ja tegutsevad inforuumis teistsugusel viisil, kui nende vanemad. See seab turundajate ette aina uued proovikivid.<\/p>\n<p>Barclaysi panga br\u00e4ndidirektor David Wheldon kinnitas n\u00e4iteks turunduskonverentsil \u201ePassword 2012\u2033, et turundus ei ole oma p\u00f5hiolemuselt viimase 200 aastaga muutunud. K\u00fcll aga on kardinaalselt muutunud kanalid turunduss\u00f5numiga tarbijateni j\u00f5udmiseks ning kogu tarbija tagasiside protsess (monoloogist on saanud dialoog).<\/p>\n<p>Selleks, et t\u00e4nases inforuumis saavutada nii traditsiooniliste kui ka uute turunduskommunikatsioonikanalite omavaheline optimaalne kombinatsioon ja s\u00fcnergia br\u00e4ndi s\u00f5numi kandmiseks, on vaja tunda erinevate kanalite n\u00f5rkusi ja tugevusi. Allj\u00e4rgnevates peat\u00fckkides annamegi \u00fclevaate erinevatest elementidest, millest on v\u00f5imalik tervik \u00fcles ehitada.<\/p>\n<p>_________________________________<\/p>\n<p><span style=\"color: #333333\">* Integreeritud turunduskommunikatsiooni kontseptsioon h\u00f5lmab paljusid aspekte ning autorid m\u00e4\u00e4ratlevad selle olemust erinevalt. Samal ajal on kontseptsioonil ka palju kriitikuid. Hea \u00fclevaate kontseptsiooni arenguloost, komponentidest ning vaidlustest selle \u00fcmber annavad n\u00e4iteks Lucka ja Moffat (2009) ning Mcgrath (2005).<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Klassikalises k\u00e4sitluses on turunduskommunikatsioon ostu\/m\u00fc\u00fcgiga seotud s\u00f5numi edastamine saatjalt vastuv\u00f5tjale (Kuusik et al. 2010). Inglise keeles on sagedamini tarvitusel mitmuslik s\u00f5navorm\u00a0marketing communications, mis t\u00e4histab erinevaid kommunikatsioonitegevusi, mitte \u00fcksnes m\u00fc\u00fcgiga seonduvate s\u00f5numite v\u00e4ljasaatmist. Turunduskommunikatsiooni(de) all peetakse silmas k\u00f5iki kommunikatiivseid tegevusi organisatsiooni &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":64,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/64"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}