{"id":12,"date":"2024-04-04T03:22:59","date_gmt":"2024-04-04T00:22:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/trukimeedia\/"},"modified":"2024-04-04T03:23:04","modified_gmt":"2024-04-04T00:23:04","slug":"trukimeedia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/trukimeedia\/","title":{"rendered":"Tr\u00fckimeedia"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n

\u00dclevaade<\/strong><\/p>\n

Kuigi erinevad autorid ennustavad vahelduva eduga trukimeediale peatset l\u00f5ppu ning kogu sisu kolimist t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral internetti, siis traditsioonilised kirjastajad veel internetile allaj\u00e4\u00e4mist ei tunnista. Nii Eesti kui ka Euroopa reklaamikulutuste osakaal 2010. aastal trukimeediale oli enam kui kolmandik kogu reklaamikulutustest (vt ptk \u201eTurunduskommunikatsioonikanalite liigitamise v\u00f5imalused\u201d joonis 1.1). Pigem toimub kohanemine ja \u00e4rimudelite tasakaalustamine \u00fchtviisi nii\u00a0online<\/em>\u2013 ja\u00a0offline<\/em>-pakmete m\u00fc\u00fcgil ja turundamisel kui ka sisu paigutamisel ja levitamisel. T\u00e4nu nutitelefonide ja tahvelarvutite levikule ning k\u00e4ep\u00e4rasusele on paljud tr\u00fckiv\u00e4ljaanded k\u00e4ttesaadavad originaalkujul ka elektrooniliselt, mis \u00fchelt poolt on justkui trukimeedia laiendus, kuna visuaalselt loetakse nagu ajalehte v\u00f5i ajakirja. Samal ajal on tegemist siiski elektroonilise v\u00e4ljaandega, mille peaks liigitama\u00a0online<\/em>-sisu ja\u00a0online<\/em>-reklaami alla, kuna sageli lisatakse e-versioonidesse t\u00e4iendavat interaktiivset materjali. N\u00e4iteks videoid uudislugude juurde ning pikemaid-p\u00f5hjalikumaid jooniseid ja lisainfot, millele paberlehel ruumi ei j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

Meediasotsioloog professor Karol Jakubowicz pakkus aprillis 2009 v\u00e4lja neli v\u00f5imalikku paberlehe tulevikustsenaariumi:<\/p>\n

    \n
  1. paberajakirjanduse l\u00f5pp ja kogu sisu internetti kolimine;<\/li>\n
  2. sihtr\u00fchmade fragmenteerumine meediatarbimise viiside j\u00e4rgi;<\/li>\n
  3. tugevate konglomeraatide teke, kuhu on kogunenud meediaplatvormid ja andmesidefirmad;<\/li>\n
  4. v\u00f5imalik stagnatsioon ja tagasip\u00f6\u00f6rdumine paberkandjale (T\u00f5nson 2009).<\/li>\n<\/ol>\n

    Praegu tundub, et arengud on toimunud pakutud variantidest peamiselt 2. ja 3. punkti suunas, kus erinevatele sihtr\u00fchmadele p\u00fc\u00fctakse pakkuda sisu neile sobiva kanali kaudu ning ka kanaleid integreerides ja omavahel t\u00e4iendades. Samuti on tihenenud erinevate meediaplatvormide koost\u00f6\u00f6 ristmeedia v\u00f5imaluste kaudu.<\/p>\n

    Rakendusv\u00f5imalused<\/strong><\/p>\n

    Tr\u00fckimeediareklaamis, mis on nt ajakirjade sektoris samuti k\u00fcllaltki fragmenteerunud, on sarnaselt teistele ATL-kanalitele oluline eristumine ning atraktiivsed ja sihtr\u00fchmi k\u00f5netavad loovlahendused. Samuti otsitakse pidevalt v\u00f5imalusi, kuidas auditooriumi nn reklaamifiltrist paremini l\u00e4bi p\u00e4\u00e4seda, ning seet\u00f5ttu on levinud ka k\u00f5ikv\u00f5imalikud tootepaigutuse ja makstud sisu lahendused (nn sisuturundus). Reklaami piirjoonte h\u00e4gustumine originaalse sisuga toob aga esile eetilised probleemid. Soovitava ja m\u00fc\u00fcva sisuga kommertsartiklid tuleb trukimeedias n\u00f5uetekohaselt eristada. Keerulisem on aga lugu originaaltekstide sisese tootepaigutusega ning olukorraga, kus on tarvis kasutada n\u00e4iteks lugu illustreerivate n\u00e4idetena mingeid tooteid. Sageli s\u00fcnnivad sellised lood toimetuse ja reklaamiosakonna koost\u00f6\u00f6s. Samuti on raske eristada nt selliseid sisu ja reklaami seoseid, kus reklaampinnale on lisav\u00e4\u00e4rtusena kaasa antud ka tasuta artikkel, mis sellisel juhul v\u00f5ib olla kallutatud.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

    \n
    \"icon_preknowledge.gif\"\u00a0N\u00c4IDE<\/span>\n
    \n
    \n

    Konkursi \u201eEpica Awards\u201d 2011. aasta v\u00f5idut\u00f6\u00f6 trukimeediakategoorias: Swiss Life\u2019i kampaania \u201eLife\u2019s Turns in a Sentence\u201d, tootjad Spillmann, Felser ja Leo Burnett, Z\u00fcrich. T\u00f6\u00f6 p\u00e4lvis tunnustuse oskusliku ja t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcdva s\u00f5nakasutuse eest, mis otseselt vihjab ootamatutele muutustele elus ning seob selle finantsteenusega, mis tagab turvalisuse ootamatusteks.<\/p>\n\n\n\n
    \"trukimeedia_naide2_1.jpg\"<\/td>\n\"trukimeedia_naide2_2.jpg\"\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    Allikas: Epica Awards\u2026 2011.<\/em>\u00a0URL (kasutatud m\u00e4rts 2017)
    http:\/\/results.epica-awards.com\/2011\/09-00331-PRE.html.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

    \n
    \"icon_preknowledge.gif\"\u00a0N\u00c4IDE<\/span>\n
    \n
    Kui toimetus plaanib kirjutada loo jooksujalan\u00f5udest ning nende omadustest, siis on hea v\u00f5tta n\u00e4ited reaalsest elust ning aluseks konkreetne br\u00e4nd \u2013 see annab v\u00f5imaluse toodet katsetada, saada juurde lisainfot tootjalt jne. M\u00e4rksa keerulisem oleks ju r\u00e4\u00e4kida mingist abstraktsest jalan\u00f5ust. Ent lugeja v\u00f5ib seda v\u00f5tta kui toimetuse ostusoovitust ja v\u00e4ga sageli ongi see br\u00e4nd ka artiklisse sisse m\u00fc\u00fcdud. Eetilisem oleks sellisel juhul kaasata artiklisse erinevaid br\u00e4nde, aga mitmele tootjale on samas artiklis tootepaigutust j\u00e4llegi keerulisem m\u00fc\u00fca.<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n
    \n
    \"icon_preknowledge.gif\"\u00a0VASTA K\u00dcSIMUSTELE!<\/span>\n
    \n
    \n
      \n
    • Millised on trukimeedia v\u00f5imalused digitaliseeruvas inforuumis? Tooge n\u00e4iteid Eestist.<\/li>\n
    • Loetlege turunduskommunikatsiooni v\u00f5imalusi trukimeedias. Nimetage v\u00e4hemalt kaks.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      \u00dclevaade Kuigi erinevad autorid ennustavad vahelduva eduga trukimeediale peatset l\u00f5ppu ning kogu sisu kolimist t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral internetti, siis traditsioonilised kirjastajad veel internetile allaj\u00e4\u00e4mist ei tunnista. Nii Eesti kui ka Euroopa reklaamikulutuste osakaal 2010. aastal trukimeediale oli enam kui kolmandik kogu …<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":55,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/55"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}