{"id":10,"date":"2024-04-04T03:22:58","date_gmt":"2024-04-04T00:22:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/televisioon\/"},"modified":"2024-04-04T03:23:04","modified_gmt":"2024-04-04T00:23:04","slug":"televisioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/televisioon\/","title":{"rendered":"Televisioon"},"content":{"rendered":"<div id=\"id11\" class=\"FreeTextIdevice\">\n<div class=\"iDevice emphasis0\">\n<div id=\"ta11_1\" class=\"block\">\n<p><strong>\u00a0\u00dclevaade<\/strong><\/p>\n<p>Televisioon on meediumina j\u00e4tkuvalt atraktiivne reklaamikanal, mille kaudu on v\u00f5imalik k\u00f5netada v\u00e4ga laia auditooriumi (vt ptk \u201eTurunduskommunikatsioonikanalite liigitamise v\u00f5imalused\u201d joonis 1.1). Samuti kasvab maailmas j\u00e4tkuvalt televiisori vaatamisele kulutatud aeg. Muutunud on aga televaatamise harjumused: telerit j\u00e4lgitakse paralleelselt muude tegevustega, n\u00e4iteks uuritakse samal ajal lisainfot tahvelarvutist v\u00f5i vahetatakse s\u00f5pradega kommentaare v\u00f5i laaditakse nutitelefoni saatest v\u00f5i filmist inspireeritud rakendusi (<em>apps<\/em>). Seda n\u00e4htust t\u00e4histatakse sageli terminiga r\u00f6\u00f6ptegutsemine (<em>multitasking<\/em>), mis t\u00e4hendab \u00fcldisemalt mitme tegevuse paralleelset tegemist, v\u00f5i ka terminiga \u201eteine ekraan\u201d (<em>second screen<\/em>), mis viitab spetsiifiliselt kahe meediumi kooskasutusele.<\/p>\n<p>Traditsiooniliselt on telereklaami m\u00fc\u00fcdud auditooriumi mahu j\u00e4rgi. Kuid ka telekanalite hulk on kasvanud ja nende suunitlus muutunud spetsiifilisemaks (n\u00e4iteks ainult filmidele, spordis\u00fcndmustele, sarjadele jne keskendunud kanalid) ning seet\u00f5ttu on v\u00f5imalus ka telereklaamis k\u00f5netada just v\u00e4ga konkreetset tarbijasihtr\u00fchma ja\/v\u00f5i saavutada interaktsiooni vajaliku segmendiga. \u00c4rimudelilt on toimunud kanalite fragmenteerumine teler\u00fchmade siseselt, s.t kitsamale sihtr\u00fchmale suunatud kanalid on tekkinud peakanalite k\u00f5rvale sama r\u00fchma sees. Toimunud on vaatajate \u00e4ravool peakanalist k\u00f5rvalkanalitesse, ent kokkuv\u00f5ttes on r\u00fchma reklaamimahud j\u00e4\u00e4nud samale tasemele v\u00f5rreldes varasemaga. (J\u00f5esaar 2012)<\/p>\n<p align=\"center\"><em>Joonis 2.1. Keskmine p\u00e4eva jooksul teleri vaatamisele kulutatud aeg (tundides) Eestis v\u00f5rreldes teiste maadega perioodil 2004-2010. Andmed ei kajasta alla 15-aastaste televaatamisele kulutatud aega.<\/em><\/p>\n<p align=\"center\"><em><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"704\" height=\"437\" class=\"alignnone wp-image-23\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/212\/joonis2_1.jpg\" title=\"joonis2_1.jpg\" alt=\"joonis2_1.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/212\/joonis2_1.jpg 704w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/212\/joonis2_1-300x186.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 704px) 100vw, 704px\"><\/em><\/p>\n<p align=\"center\"><em>Allikas: Mirme 2012.<\/em><\/p>\n<p>GRP (<em>gross rating point<\/em>) n\u00e4itab protsenti sihtauditooriumist, kellele reklaami n\u00e4idati. Seda n\u00e4itajat kasutatakse peamiselt telereklaami m\u00fc\u00fcgi puhul, kui kanal m\u00fc\u00fcb pakmena mingi hulga GRP-sid ehk garanteerib mingi hulga reklaami n\u00e4itamise teatud sihtr\u00fchmale. Planeerides telereklaami nt v\u00e4iksemas ettev\u00f5ttes (kus turundusjuhi ja kommunikatsioonijuhi \u00fclesanded on sageli liidetud ning meediaagentuuri abi ei kasutata), on oluline teada nii GRP t\u00e4hendust kui ka s\u00fcveneda pakutavate pakmete sisusse ja \u00fclesehitusse.<\/p>\n<p><strong>Rakendusv\u00f5imalused<\/strong><\/p>\n<p>V\u00f5imalusi teleprogrammi ja\/v\u00f5i saadete kaudu toodete ja teenuste kohta siht- ja sidusr\u00fchmadele s\u00f5numeid saata on palju. Lisaks traditsioonilisele telereklaamile rakendatatakse ka mitmeid alternatiivseid kommunikatsiooniv\u00f5tteid kanalis. Allj\u00e4rgnevalt on loetletud enim levinud v\u00f5imalused.<\/p>\n<ul>\n<li>Klassikaline telereklaam, reklaami \u017eanr on valitud vastavalt sihtr\u00fchmale ja tootele\/br\u00e4ndile<\/li>\n<li>Programmi\/saatesse sulandatud kommertssisuga info, n\u00e4iteks \u00fcleminekud programmist reklaamile ilma vahek\u00f5llita, reklaams\u00f5numid (logod, teated) filmi sees \u201eSaadet toetab\u201d jne. H\u00e4gustunud piirid saate\/programmi ja reklaami vahel loovad v\u00f5imaluse kommertss\u00f5numi vastuv\u00f5tuks koos saate sisuliste s\u00f5numitega. Selline tegevus on kohati ka seaduse piirimail m\u00e4ngimine (vt ka IV \u00f5piobjekt \u201eTurunduskommunikatsioonikanalite ja v\u00f5tete omavaheline integreerimine\u201d ptk 2 \u201eRegulatsioon ja eetika turunduskommunikatsioonis\u201d).<\/li>\n<li>Kommertssisuga saated (nt \u201eP\u00e4rlipeegel\u201d, \u201eHooaeg\u201d), mis on keskendunud erinevate toodete ja br\u00e4ndide tutvustamisele.<\/li>\n<li>Tootepaigutused (<em>product placement<\/em>) \u2013 teatud br\u00e4ndide n\u00e4itamine ja br\u00e4nditoodete kasutamine saate\/filmi sees ja tegelaste poolt teadliku turundusv\u00f5ttena. Kuna vaatajal on tootepaigutust nt teleseriaali sees \u00fcsna raske v\u00e4ltida, siis on tegemist v\u00e4ga t\u00f5husa reklaamiv\u00f5ttega. Tootepaigutuse korral tuleb saate l\u00f5pus ka vastavad br\u00e4ndid reklaamijatena loetleda. Ent paljud tarbijad ei vaata sageli saate l\u00f5putiitreid ning nii v\u00f5ib ekslikult j\u00e4\u00e4da mulje, et n\u00e4htud br\u00e4nd oli nt saatejuhi isiklik eelistus.<\/li>\n<li>Eetilisest aspektist kaitsevad tootjad programmis br\u00e4nditud toodete kasutamist sageli argumendiga, et ei saa ju lihtsalt panna peaosalisele jalga jalan\u00f5usid, millel on peal kiri \u201eJalan\u00f5u\u201d v\u00f5i k\u00e4tte \u00f5llepurki kirjaga \u201e\u00d5lu\u201d, see ei oleks veenev ega elutruu (Mirme 2012).<\/li>\n<li>Rekvisiidiasetus \u2013 teksti autor v\u00f5i stsenarist on saatesse\/filmi eelnevalt sisse kirjutanud olukorra, kus tuleb mingit toodet kasutada (nt James Bond s\u00f5idab Aston Martiniga jm). Sageli pakutakse br\u00e4ndile rekvisiidiasetust ka tasuta, kuna produtsendil on vaja saatesse vastavat rekvisiiti, mida stsenaarium ette n\u00e4eb. Tootjal on omakorda huvi rekvisiiti tasuta kasutada anda, kuna selle kaudu saab kaubam\u00e4rk t\u00e4helepanu. Rekvisiidiasetus on oma olemuselt k\u00fcll tootepaigutusega \u00fcsna sarnane, ent erineb algmotiivilt: rekvisiidiasetus on stsenaariumisse sisse kirjutatud kaubam\u00e4rk, mis ei ole eelnevalt tootjaga koosk\u00f5lastatud v\u00f5i on juhuslikult (nt t\u00f5sieluseriaalis) saatesse kaasatud.<\/li>\n<li>Sponsoreeritud teleprogrammid \u2013 nt sponsori kinni makstud ja\/v\u00f5i loodud seriaalid, spordisaated v\u00f5i t\u00f5sieluseriaalid (vt n\u00e4ide \u201eBud House\u201d).<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div id=\"id49\" class=\"preknowledgeIdevice\">\n<div class=\"valem-q\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"48\" height=\"48\" class=\"alignnone wp-image-21\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/212\/icon_preknowledge.gif\" title=\"icon_preknowledge.gif\" alt=\"icon_preknowledge.gif\">\u00a0<span class=\"valem-t\">N\u00c4IDE<\/span>\n<div class=\"iDevice_inner\">\n<div id=\"ta49_34_2\" class=\"block\">\n<p><strong>Heinekeni kampaania \u201eOpen your World\u201d<\/strong>, tootja Wieden + Kennedy, Amsterdam<\/p>\n<p>Heinekeni reklaam \u201eOpen your World\u201d v\u00f5itis Euroopa \u00fche vanima ja suurima reklaamikonkursi \u201eEpica Awards\u201d, mille \u017e\u00fcrii moodustavad Euroopa turundusajakirjade ja -portaalide toimetajad, 2011. aasta peaauhinna televisiooni- ja filmikategoorias. Telereklaami teostust iseloomustavad hoolikalt valitud kujundid, t\u00e4pne tootepaigutus, haarav lugu jm. \u00dchtlasi v\u00f5imaldab reklaamis kasutatud elementide tihedus ja stiil luua vajadusel nende p\u00f5hjal ka k\u00f5igisse teistesse kanalitesse meeldetuletavaid lisarakendusi ja reklaame. Vaata reklaami:<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div id=\"id50\" class=\"preknowledgeIdevice\">\n<div class=\"valem-q\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"48\" height=\"48\" class=\"alignnone wp-image-21\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/212\/icon_preknowledge.gif\" title=\"icon_preknowledge.gif\" alt=\"icon_preknowledge.gif\">\u00a0<span class=\"valem-t\">N\u00c4IDE<\/span>\n<div class=\"iDevice_inner\">\n<div id=\"ta50_36_2\" class=\"block\">\n<p>ETV 2012. aastal valminud p\u00f5nevussarjas \u201eAlpimaja\u201d kasutatud br\u00e4ndide n\u00e4itamine tekitas avaliku arutelu, kas riiklikus telekanalis oli kasutatud makstud tootepaigutust (<em>product placement<\/em>) v\u00f5i oli tegemist rekvisiidiasetusega.<\/p>\n<p>ETV hittsarjaks planeeritud \u201eAlpimajas\u201d hakkasid spetsialistidele silma mitmed kaubam\u00e4rgid, mida j\u00e4rjekindlalt eetris n\u00e4idati. ETV juhatuse liige Hanno Tomberg kinnitas, et nn\u00a0<em>product placement<\/em>\u2019i sarjas polnud. Samas \u00fctles Copterline\u2019i esindaja T\u00f5nis Lepp Delfile, et anti tootjatele kopterit tasuta kasutada, sest sooviti olla pildil. (Soonvald 2012)<\/p>\n<p>Lugege arutelu l\u00e4hemalt Delfist:<a href=\"http:\/\/www.delfi.ee\/news\/paevauudised\/eesti\/varjatud-tootereklaam-etv-alpimajas-err-lukkab-suudistused-umber.d?id=64396122\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><br>http:\/\/www.delfi.ee\/news\/paevauudised\/eesti\/varjatud-tootereklaam-etv-alpimajas-err-lukkab-suudistused-umber.d?id=64396122<\/a>.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div id=\"id51\" class=\"preknowledgeIdevice\">\n<div class=\"valem-q\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"48\" height=\"48\" class=\"alignnone wp-image-21\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/212\/icon_preknowledge.gif\" title=\"icon_preknowledge.gif\" alt=\"icon_preknowledge.gif\">\u00a0<span class=\"valem-t\">N\u00c4IDE<\/span>\n<div class=\"iDevice_inner\">\n<div id=\"ta51_37_2\" class=\"block\">\n<p>Telemuusikal \u201eGlee\u201d, kus erinevad lisarakendused andsid vaatajale v\u00f5imaluse astuda sarjaga interaktsiooni, laadides alla nt karaokep\u00f5hjasid populaarsetest saate lauludest ning postitades enda sisselauldud lugusid suhtlusv\u00f5rgustikesse. Hea n\u00e4ide, kuidas vaatajat\/tarbijat hoiti teemaga seotuna ka saadete vahepealsel ajal (Smith 2011: 166).<\/p>\n<p>Oskuslikult seotud suhtlusv\u00f5rgustike ja lisarakendustega kampaaniakirjeldust saad vaadata siit:<br><a href=\"http:\/\/www.invokemedia.com\/glee-social-media-interactive-television\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.invokemedia.com\/glee-social-media-interactive-television\/<\/a>.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"valem-q\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"48\" height=\"48\" class=\"alignnone wp-image-21\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/212\/icon_preknowledge.gif\" title=\"icon_preknowledge.gif\" alt=\"icon_preknowledge.gif\">\u00a0<span class=\"valem-t\">N\u00c4IDE<\/span>\n<div class=\"iDevice_inner\">\n<div id=\"ta52_38_2\" class=\"block\">\n<p><strong>Budweiseri telesari \u201eBud House\u201d<\/strong><\/p>\n<p>Jalgpalli 2010. aasta maailmameistriv\u00f5istluste ajaks planeeris \u00f5lletootja Budweiser telesarja \u201eBud House\u201d, kus 32 eri meeskonna f\u00e4nni elavad koos suures majas L\u00f5una-Aafrikas (MMi toimumiskoht) ning draama hargneb vastavalt m\u00e4ngu tulemustele: lahkuma peab see, kelle esindatav meeskond turniiril v\u00e4lja langeb. Sarja \u00fclesehitus oli analoogne klassikalistele t\u00f5sieluseriaalidele, kus hulk erinevaid inimesi peavad mingite kriteeriumide alusel \u00fchte eluruumi jagama ning kus peamise v\u00e4\u00e4rtuse televaataja jaoks loovad tekkivad pinged ja intriigid (Smith 2011: 286).<\/p>\n<p>Hea n\u00e4ide, kuidas turunduskommunikatsioon on seotud rahvusvahelise suurs\u00fcndmusega ning seda k\u00f6itvas ja kaasahaaravas vormis. N-\u00f6 reklaam-telesarja sidumine jalgpalli MM-iga andis lisaks v\u00f5imaluse hoida s\u00f5num aktuaalsena kogu MMi v\u00e4ltel, mis teadagi on \u00f5lletarbimise k\u00f5rgaeg.<\/p>\n<p>Vaata Budweiseri kampaanian\u00e4ite kohta l\u00e4hemalt siit:<br><a href=\"https:\/\/vimeo.com\/82240889\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/vimeo.com\/82240889<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<div class=\"valem-q\"><span class=\"valem-t\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"48\" height=\"48\" class=\"alignnone wp-image-22\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/212\/icon_objectives.gif\" title=\"icon_objectives.gif\" alt=\"icon_objectives.gif\">\u00a0Vasta k\u00fcsimustele!<\/span>\n<ul>\n<li>Mis on r\u00f6\u00f6ptegutsemine (<em>multitasking<\/em>) meediatarbimise seisukohalt? Tooge m\u00f5ni n\u00e4ide enda v\u00f5i m\u00f5ne s\u00f5bra-tuttava kohta.<\/li>\n<li>Mida t\u00e4hendab tootepaigutus televisiooniprogrammis? Tooge m\u00f5ni n\u00e4ide enda kogemusest.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0\u00dclevaade Televisioon on meediumina j\u00e4tkuvalt atraktiivne reklaamikanal, mille kaudu on v\u00f5imalik k\u00f5netada v\u00e4ga laia auditooriumi (vt ptk \u201eTurunduskommunikatsioonikanalite liigitamise v\u00f5imalused\u201d joonis 1.1). Samuti kasvab maailmas j\u00e4tkuvalt televiisori vaatamisele kulutatud aeg. Muutunud on aga televaatamise harjumused: telerit j\u00e4lgitakse paralleelselt muude tegevustega, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":13,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/users\/13"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":70,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/70"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/turunduskommunikatsioon1\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}