R. Gagné õppeühiku mudel tunni analüüsi alusena

Õppetöö korraldamine traditsioonilisel klassitunni meetodil eeldab kindlate tegevusetappide läbimist õppija ja tema õppimist toetava õpetaja poolt. Need vajalikud tegevusetapid tulevad selgesti esile, kui mõne (ainekursuse) teema õppimist ja õpetamist vaadelda liikumisena esmasest kokkupuutest õpitavaga kuni selle kinnistumiseni välja. Ühe teema õppimine ja õpetamine sellise tähenduses võib hõlmata õppetööd mitme tavalise ainetunni ulatuses, mis kokku moodustavad ühe õppeühiku.

Ühe tuntuma õppeühiku etappide mudeli on välja töötanud Robert M. Gagné (vt põhjalikumalt Krull, 2000/01, lk 287-292 ja 323-325). Gagné mudel käsitleb teema õpetamist ühest või enamast tunnist koosneva järgnevusena ja toob välja õpetaja olulisemad toimingud, mis on vajalikud tähelepanu-, motivatsiooni- õppimisprotsesside esile kutsumiseks ja alalhoidmiseks õpilastes. Nii on vaja õpetajal - ükskõik millise teema, kas iseseisvaks või frontaalseks õppimiseks klassis - läbi mõelda, kuidas kindlustada üksiktunnis või teema õpetamiseks vajalikes tundides järgmised õppimise tingimused:

  • õpilaste tähelepanu koondumine õpetajale/õpitavale
  • õppetunni eesmärkide teadvustamine ning motivatsioon õppimiseks, sealhulgas keskendumiseks käsitletavale teemale
  • varem õpitu meeldetuletamine (eriti, kui uus materjal toetub varemõpitule)
  • uue materjali esitamine/õppimine (sobiva õppemeetodi väljavalimine - õpetajaloengust kuni avastusliku ja uurimusliku õppeni)
  • õppimise suunamine (õpilase tunnetustegevuse kindlustamine, suunamine ja toetamine ettevalmistatud metoodiliste materjalide ja juhendite, õpiprogrammide, isikliku tegevuse jne vahendusel väljavalitud õppemeetodi kasutamisel)
  • õpitu kontrollimine (õpitulemuste väljaselgitamine, kodutöö, tunnitöö või teema õppimise järel)
  • õpitust tagasiside kindlustamine (õpilaste informeerimine kontrolli tulemustest ja ilmnenud puudustest)
  • õppimisele hinnangu andmine (hinnangu andmine õpilasele ja otsustamine, kas õpitulemused lubavad asuda uue teema käsitlemisele)
  • õpitu kinnistamine ja üldistamine (harilikult teema käsitlemise lõpus läbiviidud tund kas ülesannete lahendamisena, eksperimendina, diskussioonina vms. Õpitut kinnistav ja üldistav tund on soovitav korraldada mõni päev pärast teema põhitõdede omandamist

Gagné mudeli iseloomustamiseks ja kasutamiseks on oluline märkida, et üldjuhul ei pea tunnietapid kulgema sellises järjestuses, nagu nad on ülal loetletud. Loetelus on õppetöö etapid esitatud nende kõige tõenäolisemas järjestuses. Mõne õppimist kindlustava meetme (tingimuse kujundamise), nagu tähelepanu köitmise või õpilaste motiveerimise järele võib tekkida ühe tunni jooksul korduv vajadus. Ka ei ole igas õppeühikus ega metoodilises lähenemise korral vajadust kõigi etappide läbimiseks. Praktikal annab Gagné õppetöö mudel vahendi tunnikavandite ja läbi viidud õppetöö analüüsimiseks üksiktundide ja teema õpetamise vajadustest lähtudes, suunates õpetaja kogu aeg esitama küsimust, kas kõik tingimused on loodud, et iga õpilane ja klass tervikuna saaks õppida.

Järgnevalt on toodud näited videoklippidena.

Allikas: Krull, E. (2000/01). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: TÜ kirjastus.

back forward