{"id":8,"date":"2024-04-03T23:15:33","date_gmt":"2024-04-03T20:15:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/12-eesti-koogi-areng-saksa-ehk-moisakook\/"},"modified":"2024-04-14T13:53:33","modified_gmt":"2024-04-14T10:53:33","slug":"12-eesti-koogi-areng-saksa-ehk-moisakook","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/12-eesti-koogi-areng-saksa-ehk-moisakook\/","title":{"rendered":"1.2. Eesti k\u00f6\u00f6gi areng: Saksa ehk M\u00f5isak\u00f6\u00f6k"},"content":{"rendered":"

Eesti aladel valitsejaks\u00a0olnud baltisakslased<\/strong> s\u00f5id eestlastest p\u00f5liselanike\u00a0 sarnast toitu.\u00a0Erinevus seisnes toiduainete paremas kvaliteedis ja piisavas k\u00e4ttesaadavuses.<\/span><\/p>\n

M\u00f5isnikud v\u00f5i \u00f5igemini nende soovide j\u00e4rgi m\u00f5isak\u00f6\u00f6gis valmisttaud toidud\u00a0on toonud eestlaste toidukommetesse rahvusvahelisi jooni. Kokakunsti p\u00e4rlid j\u00f5udsid maarahvani Peterburi ja Stockholmi kaudu. Esimesed kokaraamatud<\/strong> kirjutati\u00a0Eestis m\u00f5isnike ja linnasakste kokkade tarbeks. Esimene neist ilmus juba 1781. aastal.\u00a0<\/span>T\u00e4nap\u00e4eval eestlase s\u00fcnnip\u00e4evalaual <\/span>populaarne kartulisalat on samuti p\u00e4rit m\u00f5isak\u00f6\u00f6gist.<\/span><\/p>\n

Allj\u00e4rgnevalt on toodud\u00a0n\u00e4ited\u00a0 m\u00f5isniku toidulaual leidunud roogadest\u00a0(Ariko 2009):<\/span><\/p>\n\n\n\n\n
Eelroad<\/strong><\/span><\/td>\n\u00a0Pearoad<\/strong><\/span><\/strong><\/span><\/td>\nMagustoidud<\/strong><\/span><\/td>\n<\/tr>\n
Maksapasteet
\nPohlasalat
\nRiisikasalat
\nPart tarretises<\/td>\n		Mooritud klops
\nHanepraad
\nVasikarulaad
\nLambapraad<\/td>\n		Hapupiimazelee
\n\u0161okolaadikook
\n\u00d5unapuding
\nMandlip\u00e4tsikesed\n

Pildil: Mooritud klops
\n(Allikas: Ariko 2009)<\/p><\/td>\n

\"mooritud_klops.jpg\"<\/span><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n
\n

Kuidas valmistada m\u00f5isak\u00f6\u00f6gist p\u00e4rit toitu \u2013 mooritud klops?<\/a><\/h3>\n
Mooritud klopsi valmistamine:<\/div>\n
    \n
  • L\u00f5ika liha t\u00fckkideks, vasarda, raputa peale jahu ja soola.<\/li>\n
  • Prae lihat\u00fckid v\u00f5is m\u00f5lemalt poolt kiiresti pruuniks, pane potti.<\/li>\n
  • Keeda praadimise j\u00e4\u00e4gid panni k\u00fcljest lahti, kalla potti, lisa nii palju vett, et k\u00f5ik klopid oleks kaetud.<\/li>\n
  • Pane potti ka riivleib, \u00e4\u00e4dikas ning vein. Lisa soola ja pipart, kata pott kaanega ja moori klopsid valmis. Serveeri tirinast, kurna kaste ja kalla klopsidele. (Allikas: Ariko, S.M. 2009. Virtina kokaraamat \u2013 toidud Eesti m\u00f5isate k\u00f6\u00f6kidest)<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n

    Hea teada ehk k\u00fclastussoovitus Eestis:
    \n<\/strong>Toiduhuvilisel turistile, kes soovib m\u00f5isak\u00f6\u00f6ki proovida, tasub k\u00fclastada Tartumaal asuvat Alatskivi lossirestorani<\/strong>.\u00a0\u00a0Lossis m\u00f5isnikke enam ei ela, kuid restorani omanikud on men\u00fc\u00fcsse lisanud saksa ehk m\u00f5isak\u00f6\u00f6gi roogasid. Huvilisele on need road men\u00fc\u00fcs ka m\u00e4rgistatud.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Eesti aladel valitsejaks\u00a0olnud baltisakslased s\u00f5id eestlastest p\u00f5liselanike\u00a0 sarnast toitu.\u00a0Erinevus seisnes toiduainete paremas kvaliteedis ja piisavas k\u00e4ttesaadavuses. M\u00f5isnikud v\u00f5i \u00f5igemini nende soovide j\u00e4rgi m\u00f5isak\u00f6\u00f6gis valmisttaud toidud\u00a0on toonud eestlaste toidukommetesse rahvusvahelisi jooni. Kokakunsti p\u00e4rlid j\u00f5udsid maarahvani Peterburi ja Stockholmi kaudu. Esimesed kokaraamatud …<\/p>\n","protected":false},"author":23,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/23"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":88,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/88"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}