{"id":10,"date":"2024-04-03T23:15:34","date_gmt":"2024-04-03T20:15:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/eesti-koogi-areng-eesti-oma-koogi-sund\/"},"modified":"2024-04-03T23:15:39","modified_gmt":"2024-04-03T20:15:39","slug":"eesti-koogi-areng-eesti-oma-koogi-sund","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/eesti-koogi-areng-eesti-oma-koogi-sund\/","title":{"rendered":"Eesti k\u00f6\u00f6gi areng: Eesti oma k\u00f6\u00f6gi s\u00fcnd"},"content":{"rendered":"\n\n\n\n
\n

E<\/span>esti Vabariigi loomisega 1918. aastal<\/strong> sai v\u00f5imalikuks eestip\u00e4rase restoranikultuuri teke ja areng.\u00a0\u00a0<\/span>K\u00f5ige suurem muutus oli see,\u00a0 et Esimese maailmas\u00f5ja ajal ja p\u00e4rast seda hakkasid restorane pidama ja restoranides k\u00e4ima peamiselt eestlased. Eesti soost ettev\u00f5tjad rajasid toitlustuskohti ja asusid koostama men\u00fc\u00fcsid.<\/span><\/span><\/p>\n

Pildil: Tallinnas Estonia teatri esimesel korrusel paiknenud kasiinosaal ning teise korruse Valge ja\u00a0 Punane saal olid \u00fched tuntumad pidutsemiskohad <\/span>s\u00f5jaeelses <\/span>Eesti Vabariigis (Allikas: Kui restoran \u2026 2010).<\/span><\/span><\/p>\n\n<\/td>\n

\"Estonia<\/span><\/span><\/td>\n<\/tr>\n
\n

J\u00e4rgnevalt on toodud Eesti Vabariigi\u00a0 algusaastatest l\u00fchike\u00a0 Tallinna restoranide iseloomustus <\/strong>(Hovi 2003):\u00a0\u201cTallinna restoranidele olid iseloomulikud aastaaegadega seotud rahvuslikud road ja see joon j\u00e4tkus kogu s\u00f5jadevahelise aja. 1930. aastate l\u00f5pupoole renoveeriti paljud restoranid ja hotellid ning asutati uusi luksusrestorane ja kohvikuid. Seda v\u00f5imaldas majanduslik t\u00f5us. Tallinnas avati ka mitmeid \u00f6\u00f6restorane, mis olid avatud hommikul kella 06.00ni.<\/span><\/span><\/p>\n

\n<\/p>

\n

Kas t\u00e4nap\u00e4eval on turistil v\u00f5imalus einestada m\u00f5nes Eesti Vabariigi noorusaastatel loodud restoranis?<\/a><\/h3>\n
Tallinnas on see v\u00f5imalik kohas, mille algup\u00e4raseks nimetuseks oli \u00f6\u00f6lokaal \u201cDancing Paris\u201d. Koht alustas tegevust 1936. aastal. Restoran sisaldas tantsup\u00f5randaga \u00fcldsaali, eraldi saaliosa rootsi lauaga ja veinibaari. Einestada sai p\u00e4ev l\u00e4bi. \u00d5htuti m\u00e4ngis v\u00e4ike orkester ja esinesid varieteeartistid. Restorani juures t\u00f6\u00f6tas ka \u00f6\u00f6baar, kus sooje ja k\u00fclmi suupisteid v\u00f5is saada kella kuueni hommikul. T\u00e4na kannab see restoran nime Gloria ja pakub Dimitri Demjanovi juhtimisel oma men\u00fc\u00fcs Uue Eesti k\u00f6\u00f6gi roogasid.<\/div>\n<\/div>\n

<\/span>\u00a0<\/p>\n

Noore Eesti Vabariigi kohvikukultuuri suurep\u00e4raseks n\u00e4iteks oli Tallinnas Vabduse v\u00e4ljakul tegustenud kohvik Kultas<\/strong>. <\/span>Kohviku omanikuks oli Nikolai Kultas. Peakondiitri t\u00f5i ta Sveitsist. Talle maksti\u00a0400 krooni kuus\u00a0palka \u2013 v\u00f5rdselt Eesti valitsuse ministriga.\u00a0Tasu aga \u00f5igustas ennast. T\u00e4nu temale sai teha tordisorte, mida Eestis\u00a0 ei tuntud. Kohvikust v\u00f5is tellida 72 sorti torti (torte! mitte kooke).\u00a0\u00a0Kohvisid oli 12 sorti. Alkoholi ei olnud mitte \u00fcht ainukest grammi.\u00a0
Kohviku p\u00f5him\u00f5tteks oli, et inimene, kes kohvikusse tuli, pidi\u00a0 saama igati teenindatud. Ta tahtis kirja saata \u2013\u00a0tema kiri pandi posti.\u00a0 Tahtis telegrammi saata \u2013 sai seda. Tahtis lugeda ajalehti \u2013\u00a0 v\u00f5is lugeda k\u00f5iki t\u00e4htsamaid maailma ajalehti. Ameerikast k\u00e4is \u00fcksainuke,\u00a0aga Euroopast oli tellitud peaaegu k\u00f5ikidest riikidest (olenemata lugejate\u00a0arvust).\u00a0\"Kultas
Ettekandjad r\u00e4\u00e4kisid kahtteist v\u00f5\u00f5rkeelt. Kui kohvikusse tuli v\u00e4lismaalasest\u00a0k\u00fclaline, siis \u0161veitser tegi all juba kindlaks, kust ta on. Ettekandja, kes\u00a0valdas vastavat keelt,\u00a0l\u00e4ks k\u00fclalisele alla garderoobi vastu ja viis koos\u00a0\u00e4rijuhiga lauda. Tellimus v\u00f5eti vastu juba k\u00fclastaja emakeeles.
T\u00e4na tegutseb seal ruumides kohvik Wabadus.\u00a0
Pildil: Kohviku Kultas v\u00e4lisvaade (Allikas: Kohvik Wabadus \u2026 2012).<\/span><\/p>\n

Eesti Vabariigi loomisega tekkis talupojak\u00f6\u00f6gi k\u00f5rvale \u00fcsna k\u00f5rgetasemeline Eesti k\u00f6\u00f6k. Selle ajastu roogadest \u2013 retseptidest saab teada Maria Laidoneri kokaraamatust<\/strong>. Maria oli \u00a0kindral Johan Laidoneri abikaasa, kes pidi sageli v\u00f5\u00f5rustama k\u00f5rgetel ametikohtadel (riigi)k\u00fclalisi.\u00a0 T\u00e4nap\u00e4eval proovis Maria retseptide j\u00e4rgi roogi valmistada kogemustega pekaokk <\/span>Roman Zastserinskil, kes\u00a0\u00fctleb raamatu eess\u00f5nas j\u00e4rgmist:\u00a0\u201cSee on h\u00e4mmastav raamat \u2013 k\u00f5ik retseptid tulevad esimesel katsel v\u00e4lja!<\/em>\u201c<\/span><\/p>\n\n\n\n
\n

Men\u00fc\u00fcn\u00e4ide <\/span><\/strong>
Maria Laidoneri\u00a0 retseptikogust:<\/span><\/strong>

Maapirnisupp<\/span>
***<\/span>
J\u00f5ev\u00e4hi- ja riisipuding<\/span>
***<\/span>
R\u00f6stitud vasikakoodid metsaseentega t\u00e4isterasinepikastmes<\/span>
***<\/span>
Dessertveinizabaione marjadega
(Itaalia juurtega muna baasil magustoit)<\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

\u00a0\"Supp\"<\/span><\/strong><\/p>\n

Pildil: J\u00f5ev\u00e4hi- ja riisipuding
(Allikas: Maria \u2026 2008)<\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Hea teada ehk soovitus Eestis<\/strong>:
<\/span><\/span><\/span>Toiduhuvilisel turistile, kes soovib noore Eesti Vabariigi\u00a0k\u00f6\u00f6gi retseptidega tutvust teha, tasub soovitada <\/span>unikaalset Maria Laidoneri kokaraamatut<\/strong>. Raamatus on retseptid eesti, vene ja inglise keeles. Kokaraamatus olevat maapirnisuppi on turistil v\u00f5imalus proovida uut Eesti k\u00f6\u00f6ki pakkuvas\u00a0Tallinna restoranis MEKK<\/strong>.<\/p>\n

\n<\/p><\/table>\n

\n<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal sai v\u00f5imalikuks eestip\u00e4rase restoranikultuuri teke ja areng.\u00a0\u00a0K\u00f5ige suurem muutus oli see,\u00a0 et Esimese maailmas\u00f5ja ajal ja p\u00e4rast seda hakkasid restorane pidama ja restoranides k\u00e4ima peamiselt eestlased. Eesti soost ettev\u00f5tjad rajasid toitlustuskohti ja asusid koostama men\u00fc\u00fcsid. …<\/p>\n","protected":false},"author":23,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/23"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":75,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/75"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/toiduelamus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}