Eesti aladel valitsejaks olnud baltisakslased sõid eestlastest põliselanike sarnast toitu. Erinevus seisnes toiduainete paremas kvaliteedis ja piisavas kättesaadavuses.
Mõisnikud või õigemini nende soovide järgi mõisaköögis valmisttaud toidud on toonud eestlaste toidukommetesse rahvusvahelisi jooni. Kokakunsti pärlid jõudsid maarahvani Peterburi ja Stockholmi kaudu. Esimesed kokaraamatud kirjutati Eestis mõisnike ja linnasakste kokkade tarbeks. Esimene neist ilmus juba 1781. aastal. Tänapäeval eestlase sünnipäevalaual populaarne kartulisalat on samuti pärit mõisaköögist.
Alljärgnevalt on toodud näited mõisniku toidulaual leidunud roogadest (Ariko 2009):
| Eelroad | Pearoad | Magustoidud | |
| Maksapasteet Pohlasalat Riisikasalat Part tarretises | Mooritud klops Hanepraad Vasikarulaad Lambapraad | Hapupiimazelee Pildil: Mooritud klops |
|
Kuidas valmistada mõisaköögist pärit toitu - mooritud klops?
Hea teada ehk külastussoovitus Eestis:
Toiduhuvilisel turistile, kes soovib mõisakööki proovida, tasub külastada Tartumaal asuvat Alatskivi lossirestorani. Lossis mõisnikke enam ei ela, kuid restorani omanikud on menüüsse lisanud saksa ehk mõisaköögi roogasid. Huvilisele on need road menüüs ka märgistatud.
